Deputadu PN Kongratula Labarik TL ba Komemorasaun Loron Mundiál Featured

By Cristina Ximenes Novembru 22, 2023 941
Labarik sira partisipa iha komemorasaun loron mundiál ba dala 23, ne'ebé realiza loron 20 Novembru 2023, iha Palasiu Prezidensia, Bairru-Pité. Foto:Media PR. Labarik sira partisipa iha komemorasaun loron mundiál ba dala 23, ne'ebé realiza loron 20 Novembru 2023, iha Palasiu Prezidensia, Bairru-Pité. Foto:Media PR.

DILI: Reprezentate povu iha uma fukun Parlamentu Nasionál, Maria Barreto Gurumali, hato'o parabens ba labarik sira iha Timor-Leste ne'ebé komemora loron mundiál ba dala 23, ne'ebé realiza loron 20 Novembru 2023, iha Palasiu Prezidensia, Bairru-Pité.

Nia dehan, husi Komisaun Saúde, Seguransa Sosiál no Igualdade Jéneru ne'ebé trata asuntu labarik sira iha Parlamentu Nasionál, hakarak atu hato'o katak enkuadramentu legál ne'ebé estadu Timor Leste iha, tantu mai husi konvensaun internasionál sira no mós lei ne'ebé ita aprova no vigór ona iha Timor Leste.

"Estadu Timor Leste ratifika ona iha 2003 ne'ebé ita mós sai estadu parte ida husi ONU nian oinsá atu bele tau importánsia tebes ba iha asuntu direitu labarik ne'ebé tau ona iha konvensaun labarik ne'ebé ita ratifika," dehan Maria, iha Salaun Palasiu Prezidensia, Bairru-Pité, horisehik.

Nia dehan, ho regulamentu sira ne'ebé tau importánsia ba iha direitu labarik sira, liu-liu ba direitu fundanentais haat ne'ebé konsidera hanesan direitu sobrevivensia, direitu ba dezenvolvimentu, direitu ba protesaun no mós direitu ba partisipasaun pontus haat ne'e mak sai xave ba governu no ba Parlamentu Nasionál no mós ba líder hotu-hotu no líder komunitária, ba família inan-aman oinsá atu bele konsidera no respeita atu bele asegura ka proteze oan sira.

Tanba ne'e, iha 2023 parlamentu nasionál foin halo aprovasaun ba iha lei protesaun labarik no joven empregu lei númeru 6/2023, 1 Marsu tau importante tebes ba entidade hotu-hotu liu-liu iha artigu 7 kona-ba entidade kompetente.

Entretantu, reprezentate labarik sira iha Timor Leste, Maria Eliza sente onradu tebe-tebes hodi reprezenta labarik sira hotu iha nasaun Timor Leste. Hanesan hotu-hotu hatene loron 20 Novembru sai hanesan loron ne'ebé importante ba labarik sira hotu iha mundu tomak, inklui mós labarik sira iha nasaun Timor Leste no ohin loron  selebra hamutuk loron mundiál ba labarik nian.

Tanba ne'e loron importante ida ne'e nia tema ba komemorasaun loron mundiál labarik iha tinan ida ne'e hanesan labarik hotu iha direitu hanesan atu hetan ambiente ne'ebé seguru no mós ambiente ne'ebé saudavel, bune'e nia sub-tema hanesan mai ita hotu proteze labarik sira husi hamlaha no mós moras.

"Ita hotu hatene katak labarik barak mak oras ne'e daudauk sofre hela impaktu husi mudansa klimátika ne'e rasik, hanesan mós ami labarik sira iha nasaun Timor Leste. Ita hotu hatene ita nia governu Timor Leste mós ratifika tiha ona konvensaun direitu nian iha tinan 2003. Ita nia konstituisaun RDTL ba ha artigu 18 garante atu proteze labarik sira hotu iha nasaun Timor Leste," haktuir nia.

Tanba ne'e, nu'udar labarik kompriende katak líder ne'ebé iha kompeténsia as liu mak iha responsablidade mutua foti desizaun pozitivu hodi forma labarik sira nia futuru ida ne'ebé mais prosperu liu iha nasaun ida ne'e.

Nia afirma, rekomenda ba líder sira ne'ebé iha kompeténsia as liu bele hanoin hetan labarik sira hodi kontribui labarik sira bem estar no prospéridade iha nasaun ida ne'e, no mós rekomenda ba líder sira ne'ebé kompeténsia atu fó prióridade ba polítika sira ne'ebé bele promove no mós apoiu ambiente bele prátika ambiente ida ne'ebé mais sustentavel tuir nasaun ida ne'e.

"Ita hotu hatene katak desizaun sira ne'ebé ohin loron líder sira ne'ebé kompeténsia as deside determina bee nia kualidade espesifikamente planeta terra nia saúde. Ami mós hakarak husu ba parte relevante sira espesifikamente ba líder sira ne'ebé kompeténsia másimu atu halo investimentu maka'as no mós fó suporta ba dezenvolvimentu setór área oi-oin, espesifikamente ba iha enérjia bee moos la'ós de'it sidade ambientál sai hanesan oportunidade ida atu fó espasu ba labrik sira nune'e sira bele kria sira nia futuru ne'ebé mais sustentavel no futuru ne'ebé mais rezilente ba jerasaun sira tuir mai. Ami husu nafatin ba líder sira ne'ebé as atu promove programa edukasaun oinsá mak atu sensibilizasaun kona-ba mundansa klimátika iha eskola, bairu kuantu mais komunidade hotu-hotu," dehan nia.

Tanba koñesimentu mak passu dahuluk bainhira aspetu ida ne'ebé mudansa presiza iha asaun ne'ebé sériu, nu'udar labarik iha esperansa katak sosiadade sira informadu imi mak sai aspetu ne'ebé importante tebe-tebes atu lori mudansa pozitivu ba rai doben ida ne'e.

Tanba, mudansa klimátika nu'udar asuntu globál ida ne'ebé hotu-hotu presiza toma atensaun sériu presiza halo kolaborasaun mundiál no mós halo kolaborasaun globál, liu husi ita nia advokásia sira mós liu husi kooperasaun internasionál sira.

"Ita mós bele akordu sira ne'ebé ho objetivu prinsipál oinsá hamenus emisaun karbonu bele responde ba kauza prinsipais husi mudansa klimátika ne'e rasik. Ita nafatin asegura impkatu klimátika ne'e rasik, tanba impaktu klimátika husi komunidade vulneravel sira. Ita nia estadu ida ne'e ema ne'ebé vulneravel liu mak labarik sira, familia barak sira nune'e importante tebe-tebes no prinsipál tebe-tebes hotu-hotu bele hakbesik an, halo aproximasaun iha asaun mudansa klimátika nune'e bele halo komprimisiu ida ho justisa ne'ebé la'o iha rai doben ida ne'e," afirma nia.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV