Adere ba OMK, TL Tenke Asegura Direitu ba Regula Ekónomia no Komérsiu Featured

By Cristina Ximenes Fevereiru 18, 2025 276
Direitór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Direitór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Sosiédade sivil liu husi Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) ho La'o Hamutuk (LH) apela no alerta maske Timor-Leste adere ona ba WTO, maibé tenke asegura direitu ba regula ekonómia no komérsiu.

Portavóz Direitór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto Afirma, Timor-Leste tenke asegura direitu ba regula ekonómia no komérsiu, duké de-regulariza no liberaliza setór vitál sira, tan ne'e halo klasse popular mak sei sofre no vulneravel liu.

Tuir nia, razaun hirak ne'e liu husi estudu no observasaun ba situasan konkretu iha Timor-Leste no aprende husi esperiensia rai seluk bainhira integra ba OMK/WTO.

Tan ne’e husi redi sosiédade sivil iha ne'e, hatoo preokupasaun ba adezaun Timor-Leste ba OMK/WTO no nia atividade konferensia nasional liga ba politika Postu-Adezaun Timor-Leste ba iha OMK/WTO ne'ebé mak realiza iha loron 10-11 Fevereiru 2025, iha CCD.

"Ho razaun hirak ne'e, ami rede sosiédade sivil konsidera no reafirma OMK/WTO desde inisiu, nu'udar instrumentu ekonómiku ba país norte industrializadu hodi exploita no kontrola país sul menus no subdezenvidu hanesan Timor-Leste.” Katak Portavóz Direitór Ezekutivu FONGTIL Valentim liu husi konferénsia imprensa iha Salaun FONGTIL Kaikoli, Sesta (14/02).

Nia dehan, WTO/OMK nu'udar instrumentu foun hodi konsolida dominasaun externa ba reforsa dependensia no dezigualdade iha Timor-Leste.

“Governu Timor-Leste, la konduz politika konsultativu ne'ebé di'ak ho sosiédade sivil no la asegura mekanizmu partisipasaun públiku ne'ebé efetivu iha prosesu adezaun no postu-adezaun Timor-Leste ba OMK/WTO.” Nia hatutan.

Nune'e konferensia ne'e nu'udar meius ba sosializasaun no buka konsensus, duké plataforma konsultativu no diálogu ne'ebé di'ak no efetivu hodi asegura sosiédade sivil no públiku nia partisipasaun.

"Ami kontinua apela no alerta katak, maske adere ona ba WTO, Timor-Leste tenke asegura direitu ba regula economia no komérsiu dúke deregulariza, no liberaliza setór vitál sira, tan ne'e halo klase popular mak sei sofre no vulneravel liu. Governu Timor-Leste tenke salvaguarda área estratéjiku no potensiál, liu husi polítika protesaun, tarefa no subsidiu ne'ebé proteje no promove autor negósiu no produsaun lokál iha Timor-Leste," nia reafirma.

Governu Timor-Leste tenke tau prióridade, proteje no investe maka'as ba setór prióridade sosiu-ekonómia hanesan saúde, edukasaun no agrikultura nasaun nian.

Tanba ne'e hein resposta ruma husi governante no reprezenta OMK/WTO ba sosiédade sivil nia pedidu no preokupasaun sira ne'e iha CCD, 11 Fevereiru 2025.

Maibé, Governu Timor-Leste ho organizasaun komérsiu mundiál realiza konferensia nasional liga ba Postu-Adezaun Timor-Leste ba iha Organizasaun Komérsiu Mundiál (OMK/WTO) iha loron 10-11 Fevereiru 2025, iha CCD. Atividade ne'e hola parte ba vizita nivel alto no avaliasaun husi WTO ba Timor-Leste nia progesu hafoin adere nu’udar membru direitu plenu ba OMK iha Agostu 2024.

Nia haklaken, realizasaun konferensia no vizita Vise Sekretáriu Jerál OMK nian mai Timor-Leste halao iha periódu krize kustu ba vida iha Timor-Leste ne'ebé klean ba bei-beik hanesan falta ba asesu medikamentu no tratamentu saude, sidadaun sira gasta barak ba sira nia saude no rasio mate iha ospital aas tebes.

Hanesan mós falta aihan saudavel no naton ba sidadaun halo populasaun rihun atus tolu resin moris iha nivel krize alimentar no metade populasaun moris iha maltrusisaun. Presu sasan no aihan nesésidade báziku amenta no la tun. Asesu ba rai no abitasaun karun no difisil tebes ba populasaun ordináriu sira.

Kreximentu eskola privadu no komersializasaun ba setór edukasaun halo folin edukasaun nian karun liu hodi asegura ema kiak sira asesu edukasaun kualidade. Eviksaun forsada ne'ebé hala'o husi estadu hodi fasilita espasu ba setór privadu boot sira no problema sira seluk-seluk tan.

“Tinan 20 resin ona, hatudu kiak iha Timor-Leste persiste. Dependensia ba mina-gas no ba sasan importasaun amenta ba bebeik. Ho levantamentu Fundu Petrolifero ne'ebé la sustentavel, potensia lori Timor-Leste ba iha "fiscal cliff/rai-naruk fiskal", husik Timor-Leste sem rendimentu alternativu no sustentavel ba rendimentu mina-gas.” Nia hateten.

Tanba, korupsaun, nepotizmu no partidarizasaun ba funsionamentu no mós servisu públiku buras maibé mai kedas ho tentativa hodi hafraku mekanizmu ba kontrolu, akuntabilidade no transparansia.

Entretantu, iha fatin hanesan, Peskizadór asuntu agrikultura no ekonómia iha La'o Hamutuk, Mariano Ferreira hateten, kona-ba OMK ema hotu akompaña, no hatene katak organizasaun ida ne'e ninia servisu mak atu fasilita komérsiu entre nasaun ida ho nasaun seluk, tantu nasaun bo'ot, nasaun kiik, nasaun kiak, nasaun riku tama hotu nu'udar membru organizasaun nune'e fasilita ita nia komérsiu.

Nia haktuir, agora Timor-Leste dala barak sosiédade sivil ko'alia katak la'ós tanba Timor-Leste seidauk tama ba OMK mak atu hadia situasaun, maibé situasaun iha rai laran ida ne'e dezde tinan rua nolu nia laran seidauk iha kondisaun ne'ebé natoon no apropriadu atu bele dezenvolve ho di'ak, depois bele tama ba organizasaun sira ne'e bele kompete.

"Tanba ita tama ba organizasaun sira ne'e signifika ita mós loke ita nia merkadu ba ema seluk, ema seluk mós sai tarjetu ba ita nia merkadu. Agora ita seidauk tama de'it OMK mós ita haree to'ok ita nia rai laran ne’e domina husi importasaun produtu rai seluk.” Nia dehan.

agora ita husu to'ok ita nia produtu ida ne'ebé ita haruka mak kafé sira ne'e de'it la to'o, ita presiza investe maka'as ba ita nia setór importante sira, setór ekonómia produtivu agrikultura, indústria komérsiu buat sira ne'e hotu bele fasilita ita nia komérsiu ita bele simu ema nian, no ita mós bele haruka ita nian," nia hatutan.

Bele orgullu katak tama ba OMK atu loke tan merkadu ba produtu ne'e klaru merkadu hanesan Indonézia, Austrália, nasaun sira soudeste aziatiku bele sai merkadu, mas pergunta mak ne'e produtu saida mak hodi bele hatan.

Nia argumenta, agora Timor haree ho situasaun ida sosiédade sivil lamentavel tebe-tebes tanba governu depende ba fundu mina, seidauk uza fundu mina ne'e didi'ak atu dezenvolve setór sira produtivu ne'e no mós setór sosiál sira.

Hanesan edukasaun, saúde to'o ohin loron ita nafatin hatudu liman ba malu ne'e nafatin hela akontese no ne'e to'o bainhira, ita adere ba organizasaun sira hanesan ne'e la hein ita, ita prepara mak ita bele kompete ka la'e mas buat hotu konforme ita nia situasaun ne'e mak orsida termina.

“Tanba ne'e mak governu organiza konferénsia ida ne'e no konvida Direitór Jerál OMK mai husi Xina, ami sosiédade sivil ita hakarak husu Xina nia esperiénsia bainhira adere ba OMK ne'e nia preparasaun halo nusa," nia argumenta.

Nune'e, sira iha preparasaun ida máximu duni antes tama ba OMK, ida ne'e hanesan esperiénsia ida Timor-Leste bele aprende husi nasaun sira, no nia dehan oinsá situasaun sira ne'e bele halo loloos nune'e bele tama iha OMK ne'e la hein malu.

"Ita tama atu kompete nian, entaun husi esperiénsia ne'ebé iha ami hakarak fó hanoin ba ita nia estadu katak ita tenke aprende didi'ak husi esperiénsia sira ne'e. Klaru katak governu halo ona desizaun ita adere ba OMK, agora ita iha post adezaun ninian mais ou menus tinan hitu nia laran, ita espera tinan hitu nia laran ita bele servisu maximál la'ós governu de'it, maibé entidade hotu-hotu inklui sosiédade sivil," nia hateten.

Tanba ne'e mak sosiédade sivil ezije katak presiza nakloke konsultasaun, diskusaun buat sira ne'e nune'e entidade hotu-hotu tenke entende buat ne'e, iha konferénsia ne'e iha membru governu balun mós la husu pergunta bara-barak signifika entre governu rasik mós ladun intende malu liga ho adezaun ninian entaun oinsá atu kovense sosiadade sira seluk no mós populasaun ida ne'e mak preokupasaun.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« February 2025 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
          1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28