Sorumutu ne'e hala'o iha kontestu vizita Pēteris Ustubs nian mai Timor-Leste hodi asina akordu finansiamentu foun rua entre Timor-Leste no Uniaun Europeia, ne'ebé relasiona ho programa "Kriasaun no Dezenvolvimentu Negósiu Sustentavel no Ekonomia Sirkulár (CRESCE)" no "Governasaun eletrónika ba Sistema Judisiál iha Timor-Leste (e-JUS TL)".
Programa CRESCE prevee finansiamentu ida euro millaun tolu atu apoia dezenvolvimentu empreza mikro, ki'ik no média sira, ho foku ba inisiativa sustentavel, ekonomia sirkulár no asesu ba kréditu.
Projetu e-JUS TL, ne'ebé finansia ho euro millaun neen, ninia objetivu atu moderniza no dijitaliza sistema judisiál nasionál, atu haforsa efisiénsia servisu, asesu ba justisa no interoperabilidade entre instituisaun sira iha setór justisa nian.
Durante sorumutu ne’e, parte rua ne'e ko'alia kona-ba kuadru kooperasaun bilaterál atuál, ne'ebé estrutura liuhusi Programa Indikativu Plurianuál Uniaun Europeia nian ba tinan 2021-2027, ne'ebé prevee apoiu iha área sira hanesan governasaun, dezenvolvimentu ekonómiku sustentável, integrasaun rejionál no tranzisaun dijitál.
Iha mós diskusaun kona-ba oportunidade ba kooperasaun ne'ebé relasiona ho prosesu integrasaun rejionál iha ASEAN no mós Timor-Leste nia partisipasaun iha inisiativa rejionál sira iha kuadru Indo-Pasífiku nian, nune'e mós área kooperasaun foun sira ne’ebé dezenvolve hela, inklui transformasaun dijitál ba administrasaun públika, interoperabilidade sistema informasaun Estadu nian, reaforsa kapasidade nasionál sira iha kestaun siberseguransa no dezenvolvimentu infraestrutura marítima estratéjika.
Iha área dijitalizasaun administrasaun públika nian, Ministru Agio Pereira aprezenta inisiativa sira ne'ebé la'o hela atu moderniza servisus públikus, simplifika prosedimentus administrativus no hametin transparénsia institusionál liuhusi plataforma dijitál integrada. Entre projetu sira ne'ebé dezenvolve hela maka dijitalizasaun integrál ba prosesu lejizlativu no Jornál Repúblika, ho objetivu atu hadi'a asesu ba lejizlasaun no mós hametin seguransa no autentisidade dokumentál.
Diskusaun sira-ne'e mós ko’alia kona-ba reforsu kooperasaun iha kestaun siberseguransa no seguransa dijitál, inklui dezenvolvimentu ba kapasidade institusionál sira, mekanizmu resposta ba insidente sibernétika nian, protesaun ba infraestrutura dijitál krítika no reforsu reziliénsia instituisaun públika sira-nian. Ministru ne’e mós destaka kona-ba dezafiu sira ne'ebé aumenta ba beibeik relasiona ho siberkrime no ameasa dijitál sira iha rejiaun Sudeste Aziátiku nian.
Diskute mós kona-ba pakote lejizlativu siberseguransa nian ne'ebé daudaun ne'e dezenvolve hela husi Governu, ho objetivu atu kria kuadru jurídiku modernu ida ba protesaun rede no sistema informasaun sira, governasaun dijitál, no mós protesaun dadus. Ministru Agio mós ko’alia kona-ba importánsia hodi prepara instituisaun públika sira, munisípius no sidadaun sira ba dezafius ne'ebé relasiona ho aumentu konektividade dijitál no ameasa sibernétika.
Iha área infraestrutura marítima no dezenvolvimentu Kosta Súl, Ministru destaka vizaun Governu nian ba projetu ida-ne’e, ne’ebé dezeña la’ós de’it nu’udar projetu enerjétiku ida, maibé nu’udar estratéjia dezenvolvimentu nasionál ida ne’ebé integradu. Iha kontestu ida-ne’e, nia salienta reforsu ba infraestrutura portu nian, lojístika marítima, konektividade rejionál no dezenvolvimentu ekonomia azúl, nune’e mós komponente sira ne’ebé relasiona ho zona industriál, fornesimentu enerjétiku, dezenvolvimentu urbanu, konektividade rodoviária no formasaun téknika no profisionál, iha kuadru diversifikasaun ekonómika no dezenvolvimentu sustentavel nian.
Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus destaka mós importánsia estratéjika husi ligasaun kabu submarinu entre Timor-Leste no Austrália, ho subliña katak reforsu konektividade dijitál tenke akompaña ho medida sira ne'ebé adekuadu hodi proteje soberania dijitál, seguransa dadus no reziliénsia ba infraestrutura krítika sira.
“Sorumutu ne'e reflete vontade mútua atu kontinua hakle’an liután kooperasaun entre Timor-Leste no Uniaun Europeia, bazeia ba respeitu mútuu, konfiansa, sustentabilidade, no mós vizaun komún ida kona-ba prosperidade no estabilidade, ne'ebé metin bazeia ba prioridade nasionál sira ne'ebé define ona iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030, iha Programa Governu Konstitusionál IX nian, no mós iha kompromisu sira ne'ebé relasiona ho prosesu integrasaun Timor-Leste nian iha ASEAN,” Sita komunikadu ne’ebé online INDEPENDENTE asesu husi Portal do Governu, Segunda (01/06).








