Iha entrevista husi Media Nasional no International sira iha China, Vise-Primeiru Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rural no Habitasaun Komunitária, Mariano ASSANAMI Sabino hatete, estabelesimentu Parseiria Global ba Redusaun kiak no Promove Dezenvolvimentu hanesan pasu estratéjiku ida hodi responde ba dezafiu sira ne'ebé seidauk rezolve barak nasaun hanesan ki'ak, seguransa ai-han no limitasaun infraestrutura.
“La iha nasaun ida ne'ebé bele rezolve problema hirak ne'e mesak. Tanba ne'e, solidariedade no kooperasaun global sai faktór importante atu garante dezenvolvimentu inkluzivu no sustentável,” Sita komunikadu ne’ebé online INDEPENDENTE asesu husi Média-Vise-PM Assanami, Segunda (01/06).
Timor-Leste mos fó apresiasaun aas ba papel Repúblika Populár Xina nian iha apoiu dezenvolvimentu ba nasaun dezenvolvente sira. Liu husi susesu boot ne'ebé hasai ema rihun atus barak husi ki'ak, Xina mos kontinua fahe esperiénsia, teknolojia no oportunidade dezenvolvimentu ho parseiru sira iha mundu tomak.
Iha kuadru kooperasaun bilateral, Timor-Leste hakarak hametin tan relasaun ho Xina iha área prioridade sira hanesan modernizasaun agrikultura, sistema irrigasaun, dezenvolvimentu hare hibridu, pekuária, formasaun vokasionál, infraestrutura rural, seguransa ai-han no programa redusaun ki'ak.
Vice Primeiru Ministru mos subliña importánsia Belt and Road Initiative (BRI) hanesan plataforma kooperasaun internasionál ne'ebé kontribui ona ba dezenvolvimentu infraestrutura, edukasaun, servisu públiku no kapasidade rekursu umanu iha Timor-Leste.
Ba futuru, Timor-Leste espera atu aumenta kooperasaun iha ekonomia dijitál, enerjia renovável, turizmu, formasaun ba juventude no investimentu ne'ebé bele lori benefísiu direta ba povu.
Iha setór dezenvolvimentu agrikultura, nu'udar elementu importante atu fortalese seguransa ai-han nasional. Programa ne'e la aumenta produsaun agríkula, maibé mos ajuda hasa'e kapasidade agrikultór sira, melhora sistema irrigasaun, transfere koñesimentu tékniku no promove dezenvolvimentu rural.
Hodi partilla esperiénsia durante nia vizita sira ba provínsia oioin iha Xina, Vice Primeiru Ministru hateten katak nia hakfodak ho rezultadu programa revitalizasaun rural ne'ebé integra infraestrutura, turizmu, komérsiu dijitál no agrikultura moderna hodi kria dezenvolvimentu sustentável.
Nia hateten katak Timor-Leste sei la kopia modelu Xina ba dezenvolvimentu ne'ebé ejiste, maibé atu aprende espírito no prinsipiu sira ne'ebé sustenta susesu sira, hanesan planeamentu tempu naruk, implementasaun forte, investimentu ba ema no garantia katak rezultadu dezenvolvimentu hetan benefísiu direta ba komunidade sira.
"Redusaun ki'ak bele alkansa liu husi kompromisu forte, polítika pratika no kooperasaun sustentável entre nasaun sira," dehan Vice Primeiru Ministru.








