Tinan 30 ezistensia CARE: Husi misaun umanidade ba hakbiit komunidade Featured

By Agustino Gama Outubru 18, 2024 65
CARE Internasional iha Timor-Leste selebra ninia Ezistensia ba tinan 30, iha Kampaun edifisiu CARE Internasional, Bairu Pite, Kinta (17/10/24). Foto:INDEPENDENTE/Agustino Gama. CARE Internasional iha Timor-Leste selebra ninia Ezistensia ba tinan 30, iha Kampaun edifisiu CARE Internasional, Bairu Pite, Kinta (17/10/24). Foto:INDEPENDENTE/Agustino Gama.

DILI: Durante dekada tolu nia laran, CARE internasional marka ninia ezistensia iha Timor-Leste. Umanidade sai nu’udar misaun boot ida ne’ebé CARE iha desde ninia ezistensia iha tinan 1994, bainhira Timor-Leste sei sai provinsia Indonezia nian.

Hafoin Timor-Leste restaura ninia independensia, organizasaun internasionál ne’e ‘halo transformasaun’ hodi foka ba oinsa atu hakbiit povu Timor-Leste iha era independensia.

"Iha inisiu ba ami-nia operasaun iha Timor-Leste, ami foka ami-nia apoiu ba populasaun sira ne’ebé lakon hela fatin no mós menus aihan, ne’ebe mak hasoru hela dezafius umanitariu sira," informa Diretór Care Internasional, Peter GoodFellow, iha ambitu selebrasaun tinan 30 ezistensia Care Internasional iha TL, iha Kampaun edifisiu CARE Internasional, Bairo-Pite, Kinta (17/10).

Bainhira Timor-Leste restaura ninia independensia, CARE haluan tan ninia programa sira husi asuntu umanitariu ba resposta nesesidade dezenvolvimentu kompleksidade sira.

Durante ninia ezistensia, CARE internasional mai ho nia programa sira ne'ebé konsentra iha munisipiu hotu iha Timor-Leste.

CARE servisu hamutuk ho komunidade sira iha area rural no parseíru sosiedade sivil sira atu luta hasoru dezigualdade jéneru.

Ezistensia CARE Internasional nian, GoodFellow hatutan, atu asegura moris di'ak no lian ba feto no labarik feto sira ne'ebé hela iha area rural no desvantajen sira.

"Maske ami-nia projetu sira foka ba depositor oioin, ami tau feto no labarik feto rural sira nia lian (sai) sentru iha ami-nia servisu, tanba ida ne’e hatudu ona dalan efetivu liu atu kria rezultadu dezenvolvimentu ne’ebé mak sustentavel," dehan nia.

Nia hatutan, CARE Internasional nia missaun iha TL mak atu suporta uma-kain sira, komunidade, no parseiru sira hodi responde ba situasun pobreza no injustisia sosial iha area rural sira.

Durante ne’e, CARE Internasional mós tau prioridade ba labarik feto no feto sira iha area rural hodi nune'e bele kria rezultadu dezenvolvimentu sustentavel.

"Ida ne’e atinze liu husi area prioridade haat hanesan edukasaun, hakbilt feto nia ekonomia, saúde, no promove feto nia lian iha sosiedade liu husi programa dezenvolvimentu no umanitariu sira."

Iha selebrasaun ba ezistensia tinan 30 ne’e, CARE hatudu video badak ne’ebé sublina CARE nia impaktu iha area rural sira iha Timor-Leste durante tinan 30 ikus.

“Leonora Barros, lider feto inspiradora ida husi area rural iha Ermera, sai hanesan partisipante ida neʼebé ami intervista ba video ne'e,” dehan GoodFellow.

Leonora hetan oportunidade atu fahe nia hanoin kona-ba oinsa projetu dezenvolvimentu sira neʼebé foka ba feto nia lideransa hakbiit ona nia atu sai ezemplu ba feto seluk iha komunidade no mós dezafia norma jéneru sira neʼebé sai susesu iha ​​sosiedade.

"Oportunidade di'ak ida tan husi selebrasaun ne'e mak distintus konvidadus sira iha oportunidade atu halo koneksaun no interasaun ho feto rural sira neʼebé mak envolve iha CARE nia projetu sira."

Iha ambitu selebrasaun ida ne’e fó oportunidade ida hatudu impkatu husi CARE ninia suporta ba depositu edukasun iha Timor-Leste.

Estudante na’in 3 lidera diskusaun ida hamutuk ho Embaixador sira husi Nova Zelandia no Estadus Unidus Amerika, no Adjuntu Misaun ba Australia, hodi buka sira-nia perpetiva kona-ba dezenvolvimentu sustentavel no mós importansia husi investe iha feto no labarik feto rural sira.

Inisiativa ida ne’e parte ida husi CARE nia atividade koñesidu hanaran ‘Jornalista Ki’ik’, neʼebé kolabora ho reprezentante husi estudante no foin-sa’e sira atu envolve iha topiku sira foka ba avansa prioridade dezenvolvimentu sira.

Durante ne’e mós CARE internasional kria livru ka revista Lafaek ba labarik sira hodi aprende iha uma.

CARE mós haluan tan ka haforsa tan setor sira hanesan edukasaun, saúde, agrikultura, asuntu sosial no seluk tan.

CARE promove setor hirak ne’e atu aprende kona-ba oinsa sira kontribui ona ba hadi'ak edukasaun infantil, hametin sistema sira ba saúde inan no oan, no mós oportunidade ekonomia ba feto sira, no hadi'ak produtividade agrikola iha area rural sira.

Nia hatutan, CARE mós suporta ona familia 2.006 ne'ebé afeitadu ba dezastre naturais no kontinua suporta komunidade sira iha rai-laran atu prepara responde ba situasun emerjensia sira.

Iha CARE nia misaun atu halakon ki'ak no injustisa sosial, GoodFellow dehan, CARE haree ona katak, investimentu ba feto no labarik feto rural sira bele lori rezultadu dezenvolvimentu ne'ebé mak sustentavel.

“Tinan 30 ona, ami nafatin bolu nain ba politika no foti desizaun sira atu prioritiza feto nia direitu iha nivel hotu iha sosiedade," dehan nia.

Diretór ne’e lori Care Internasional nia naran fó apresiaun ba parseiru sira neʼebé envolve ona iha CARE ninia jornada, inklui partisipante projetu, lider lokal, parseiru sira iha governu no sosiedade sivil, apoiante sira, duador, no ekipa CARE, ba suporta sira hodi asegura feto no labarik.

Iha fatin hanesan, Xefe Grupu Agrikultura Brau Rusa, husi Suku Leimea Leten, Postu Administrativu Atsabe, Munisipiu Ermera, Leonora Barros, agradece ba CARE ne’ebé durante ne’e apoiu tebes ninia atividade.

"Durante envolve iha projeitu CARE Internasional nian ha'u sente kontente no apresia tebes ba programa ne’e tanba ho programa ne'e ha'u bele haforsa ha'u-nia feto maluk sira, liu-liu ami iha suku no aldeia rurais tebes," katak nia.

Tuir nia, programa haforsa ekonomia feto ne’e furak tebes tanba fahe matenek no kapasitasaun ba feto sira oinsa atu dezenvolve sira-nia moris.

Entretantu, selebrasaun tinan 30 ne’e hetan partisipasaun husi parseiru sira hanesan  eEmbaixadór sira iha Timor-Leste, NGO, eis funsionariu no atual funsionariu CARE Internasional, Komando F-FDTL no entidade sira seluk tan.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Sexta, 18 Outubru 2024 17:34

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« October 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
  1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31