Jornalista tenke Satan Podér Polítiku no Ekonómiku Featured

By Domingos Gomes Outubru 18, 2024 222
Orador sira ba diskusaun iha Forum Nasional Editorial, ne'ebe hala'o iha Kampu Futebol Balibo, iha ambitu selebrasaun loron nasional liberdade imprensa ba da rua no komemorasaun loron trajedia Balibo Five ba dala-49. (15/10/14). Foto:INDEPENDENTE/Domingos Gomes. Orador sira ba diskusaun iha Forum Nasional Editorial, ne'ebe hala'o iha Kampu Futebol Balibo, iha ambitu selebrasaun loron nasional liberdade imprensa ba da rua no komemorasaun loron trajedia Balibo Five ba dala-49. (15/10/14). Foto:INDEPENDENTE/Domingos Gomes.

DILI: Akademista husu jornalista tenke iha kapasidade moral hodi satan intervensaun sira husi poder polítiku no ekonómiku iha Timor-Leste.

Akademista Armindo Amaral fó hanoin hirak ne’e, liu husi diskusaun forum nasional editorial ho tematika “Papel Editor ba Asegura Independensia Editorial”, iha ambitu selebrasaun loron nasionál Liberdade Imprénsa ba dala-rua no Trajedia Balibó Five ba dala-49, iha Postu Administrativu Balibo, Munisípiu Bobonaro.

Iha nia aprezentasaun matéria sira, mosu pergunta husi partisipante sira liuliu jornalista sira, xefe redasaun média sira inklui membru sira husi konsellu imprénsa nian rasik.

Konselleiru membru CI, Francisco Belo Simões da Costa hateten, oinsá mak sira média sira atu iha kapasidade debate akadémiku ho na’in ba média “owner” sira atu labele halo influensia ba independénsia editórial.

Nune'e jornalista Rádiu Televizaun Timor-Leste (RTTL), Querinho dos Santos, husu katak, oinsá jornalista liberta nia-aan ida husi ta’uk. Tanba ko’alia kona-ba defende lia-loos no justisa, jornalista tenke liberta nian aan husi ta’uk.

Hatan ba perguntas hirak ne’e, Akademista Armindo Moniz Amaral hateten, jornalista sira iha ninia kódigu étika deontolojia rasik ne’ebé sai hanesan mata-dalan atu orienta jornalista bele prodús ninia obra jornalístiku.

Maibé, tuir Armindo, atu satan intervensaun sira husi poder oioin, kode étika no jornalista sira-nian kapasidade de’it mós la natoon tenke iha kapasidade morál.

“Ita-nia jornalista sira iha kódigu konduta atu guia sira oinsá prodús obra jornalista. Maibé, kodigu konduta de’it la to’o, kapasidade intelektuál la to’o, ita presiza kapasidade morál atu bele prevene intervensaun husi poder polítiku no poder ekonómiku,” dehan nia.

Kapasidade morál la signifika kona-ba morál privadu maibé, morál públiku atu ema tenke brani, onestu hateten lia loos.

Nia infroma, baibain, ema koalia de’it dehan ema matenek barak, ikus mai, bele lejitima desizaun koruptu sira, bele haloos aktu krime ka buat ruma ne’ebé fó ameasa ba mundu ka ema hotu nia moris.

Edukasaun (pendidikan) psikolójia ne’e mak ema la hetan, atu dehan ema forma ema nia psikolójia, hodi koalia lia-looos, hatoman aan dehan sala ba buat sala, no loloos ba buat ne’ebé loos, ne’e kualidade iha sidadaun iha estadu demokrásia, maibé la ezerse.

Entaun, ema toman haloos buat ne’ebé sala no manipula buat ne’ebé loos, toman ne’e lori bá to’o iha karreira sira, halo sai manipuladór, holo sai servídor ba ema sira ne’ebé manipuladór, halo sai portavós ba ema sira ne’ebé parte ida husi ukun korruptu sira, entaun kualidade ne’ebé presiza maka atu forma ema sai brani.

Tuir Armindo, forma ema sai brani ne’e fásil, entaun, jornalista presiza aten brani, buat ida aten-brani ne’e presiza forma liuhusi ema nia toman sira defende lia-loos no brani dehan sala ba buat ne’ebé la-loos.

“Husi bebeik, bebeik, la’os de’it ita forma keberanian, maibé, ita-nia konxiénsia mós forma, husi ne’ebá kapasidade morál moris, sé lae, ita labele. Husi ne’e, kait malu ho pergunta hmaun Quito, maka ita bele counter intervensaun sira hotu inklui husi ema sira ne’ebé atu dehan Goliat, ohin dehan Goliat. David bele kontra Goliat (raksasa/jigante), maka tenke iha kapasidade morál, sé lae, ita susar,” Subliña nia.

Filózofu timoroan ne’e haktuir, iha nia kolega ida polisia kaptura tanba defende profesór sira, nia la haree bá FRETILIN, la haree bá CNRT, maibé nia haree bá direitu profesór ne’ebé maka ema sira ukun viola.

“Ema kaer nia, ha’u nunka bá fó advokasia, ha’u inbox de’it, Parabéns Anda memasuki sekolah keberanian. Ikus mai, nia la puas, semana ida tuir mai, nia mai uma. Tanba saida, maun fó parabéns, la fó advokasia, la fó korájen, ha’u dehan, ha’u la fó korájen, jangan cengen. Ita nia maun-boot sira, kolega sira ne’ebé uluk iha rezisténsia sai brani hanesan ohin loron, tanba dibesarkan dipojok senjata. Nah, ketakutan itu dibunuh, dengan aktivitas represif. Nah, hari ini, mereka hidup perkasa, cumah ada yang sudah tunduh,” dehan Armindo.

Dosente IFSIT ne’e haree, ema sira ne’ebé tuduh, balu iha grupu ukun-na’in nian, sai fali portavós bá buat balu. Ne’e mak Armindo konsidera balu ne’ebé mak sei konsistente, ita konsidera. Balu ne’ebé la konsistente, kontra.

“Tanba, memang (klaru), ita defende prinsípiu. Ó sala, ha’u kontra. Ha’u la defende estatus quo. Ha’u defende ó, la’os tanba ó ema boot ruma ka liurai. Ha’u defende ó, tanba ó loos. Plato ho Aristóteles hanorin ida ne’e bá ita. Katak, Aristóteles dehan buat ida, menarik. Plato ha’u nia belun, maibé, ha’u hili atu habelun liu ho lia-loos. (Plato sahabat ku, tapi saya akan bersahabat dengan kebenaran). Ida ne’e mak ha’u hanoin xáve atu ita kontra buat sira ne’e hotu,” hatete Armindo Moniz Amaral.

Nune'e mós Konselleiru CI, Benevídes Barros ne’ebé sai mós hanesan Oradór iha Fórum Editórial ida ne’e fó hanoin bá ekipa redasaun sira, Jornalista, Editór, Produtór, Xefe Redasaun, atu bele asegura nafatin servisu redasaun ne’ebé mak di’ak, kualidade, sein intervensaun poder polítiku no poder ekonímiku.

“Instrumentu atu garantia no proteza liberdade expresaun, liberdade imprénsa, liu-liu independénsia editorial no sala redasaun ne’e, instrumentu tolu. Primeiru, lei, segundu, profisaun, ema nia profisaun. Terseiru, tenke iha morál, iha vokasaun atu hatete katak, lae, bá lia ne’ebé la-loos," hakotu nia.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Sábadu, 19 Outubru 2024 19:44

Independente Digital TV