Sosiédade Sivil Husu PNTL Asegura Seguransa iha Sidade Dili Featured

By Cristina Ximenes Marsu 03, 2024 167
Polisia Nasional Timor-Leste. Foto:Media PNTL. Polisia Nasional Timor-Leste. Foto:Media PNTL.

DILI: Relasióna kazu tuda malu, oho malu no tuda malu ne’ebé akontese iha akontese iha kapital Dili foin lalais, sosiédade sivil liu husi Asia Justice And Rights (AJAR) husu Polísia Naionál Timor Leste (PNTL) atu asegura seguransa durante oras 24 nia  laran.

Peskizadór AJAR, Inocençio de Jesus Xavier  hatete, kestaun seguransa la’os de’it PNTL nia kna’ar, maibé entidade hotu tenke kontribui, tan ne’e bainhira ita hare ema ruma  nia movimentu bele lori ameasa ba instabilidade, ita hotu-hotu tenke halo asaun hodi informa ba parte seguransa atu nune’ bele asegura.

Nia dehan, liu-liu joven sira ne’ebé dala barak oho malu, asaltu malu bei-beik ida ne’e joven rasik la kontribui no joven rasik la fó valór ba inan-aman sira, rasik nia an ne’ebé dedika no sakrifika an ba konkista ba rai ida ne’e nian, tenke simu ho orgullu responsabilidade hodi kontribui ba rai ne’e nia hakmatek, investimentu atu mai bainhira tenke hahú ho dame, tenke garante pas no estabilidade.

“Ba PNTL ne’ebé hetan mandatu konstituisionál atu bele halo seguransa ida másimu, la’os to’o krime mosu mak sira foin ba iha prevensaun ka mitigasaun ne’e tenke hahú atu bele fó mitigasaun fó prevensaun iha bairu komunidade sira ne’ebé iha fatin risku sira ne’ebé bele provoka krime sa’e entaun oinsá mak bele provoka forsa mak reforsa ita nia polísia komunitáriu nia servisu no operasaun sira rutina kalan-kalan, loron-loron kontinua. Labele krime mosu mak sidadaun sira telefone foin tun ba krime ne’e kualkér tempu kualkér oras tanba ne’e mak prejensa PNTL sira nian ne’e tenke kontinua oraas 24 krime ne’e la pauza,” dehan Peskizadór AJAR, Inocençio de Jesus ba jornalista jornál INDEPEDENTE iha nia kna’ar fatin Faról, Kinta (29/02).

Nia hatete, tanba primeiru haree husi diskminasaun polítika públika ne’ebé la abranje ka la akomoda joven sira, haree populasaun maiória ne’e joven produtivu sira, se joven produtivu sira menus servisu bele kontribui ba krime.

Nia afirma, buat seluk mak produsaun polítika públika ne’e inkorpora joven sira nia interese ka la’e, ka produsaun polítika públika ne’e inkorpora interese klasse elit sira entaun ida ne’e mak hamosu desintegrasaun ka diskrapansia sosiál ne’e bele kontribui ba númeru krime.

Entretantu iha fatin ketak, Diretór Ezekutivu Luta Hamutuk, José Alves da Costa hatete, kona-ba problema sosiál liu-liu relasaun ho seguransa ne’ebé iha sosiadade ne’e dala ruma hanoin ne’e polísia mak sai hanesan úniku solusaun la’e, hanoin familia ida-idak mak tenke kontrolla ninia an, inseguridade iha uma ida, inseguridade iha bairu ida ne’e tenke garantia husi familia ida-idak no familia ida-idak garantidu husi pessoal ida-idak nia familia ne’e.

Nia haktuir, polísia ne’e hira fali sira la to’o 5 mill, agora totál populasaun ne’ebé hela iha Dili ne’e la’os 5 mill de’it ne’ebé hanoin relasaun ho seguransa ne’e fila fali ba iha sosiadade ida-idak, uma kain ida-idak, tanba agora ne’e problema mak familia ida-idak laiha ona kbiit atu kontrolla ninia membru sira.

Nia afirma, inan-aman ida la hatene nia oan ohin ne’e ba ransu se, toba, han iha ne’ebé, la interese tan nia tama tuku hira depois derepenti lori mate isin mai mak foin fó sala ba seguransa, polísia sira ne’e mós iha familia, labele imajina sira husik sira nia oan, fen dala ruma kondisaun moras mas tan de’it obrigasaun no responsabilidade sira nian garante seguransa sira tenke husik sira nia fen, oan ba halo seguransa iha bairu sira atende distribuisaun sira ne’ebé joven sira ka komunidade sira halo.

Nune’e, fila fali ba edukasaun familia, edukasaun sivika importante la halimar oinsá atu garante estabilidade iha bair, kapitál iha nasaun ida ne’ebé edukasaun sivika se mak atu halo eskola sira, CNE ho tan sosiédade sivil tenek halo sosializasaun barak oinsá konsensializa sidadaun ida-idak ninia hanoin katak nia iha responsabilidade atu garante pas no estabilidade iha rai ida ne’e hodi bele kontrbui ba dezenvolvimentu nasionál ida ne’e ba oin.

Nia reforsa, agora presiza edukasaun sivika, tanba lakon morál, lakon responsabilidade nu’udar sidadaun ne’ebé buat kiik bo’ot bolu malu ba seran malu hanoin edukasaun sivika mak sai save.

“Polísia sira rasik bele halo seguransa, maibé iha parte ida mós ita hakarak atu asegura tanba agora daudauk ne’e ajente polísia, ajente F-FDTL hotu-hotu hela iha bairu-bairu liu-liu iha Dili laran laiha ida mak hela iha asrama, bainhira bairu ida ne’ebé nia hela ba ne’e mka sente la seguru tenke husu responsabilidade ba sira na’in hirak ne’ebé hela bairu ne’e. Ha’u prefere liu halo lei ida fó kompeténsia seguransa tomak ba ajente polísia, ajente militar ne’ebé hela iha bairu atu ida-idak asegura ninia bairu ne’e iha estabilidade, ema hotu tenke kalan ne’e toba hakmatek,” haktuir nia.

Maibé mós iha buat rua kestaun seguransa di’ak liu fó fila ba iha inan-aman sira, familia ida-idak eduka ninia membru familia atu asegura hatene saida mak estabilidade, saida mak pas, saida mak harmonia, seluk mak polísia, militar sira ne’ebé hela iha bairu-bairu hamutuk ho komunidade sira mak tenke asegura antes ekipa patrolla ba sira tenke asegura uluk ona iha ne’eba, loron baileet ne’e sira mós bele halo edukasaun svika hamutuk ho Xefe Suku, Xefe Aldeia, Xefe Juventude, bele inklina mós arte marsiais sira halo sosializasaun kona-ba pas no estabilidade iha bairu-bairu.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 05 Marsu 2024 17:42

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31