Redus Mal-Nutrisaun: MAPPF Sei Hasa'e Produsaun iha TL Featured

By Rufino Barreto Novembru 03, 2023 1587
Malnutrisaun. Malnutrisaun.

DILI: Ministeriu Agrikultura ho Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF) liu husi Diresaun Nasional Seguransa Alimentar hasa'e produsaun, nune'e bele redus numeru mal-nutriesaun iha Timor Leste.

Diretór Nasional Seguransa Alimentar, Cesar José da Cruz hateten, Ministeriu Agrikultura ho Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF) liu husi Diresaun Nasional Seguransa Alimentar atu foti dadus husi munisipiu sira hodi hare oinsá atu prevene mal-nutriesaun iha Timor-Leste.

"Oinsa ita  atu  bele halo  prevensaun nutriesaun ba labarik ho komunidade sira la bele hetan nutriesaun, ne'ebé  MAPPF servisu hamutuk ho Ministeriu relavante sira atu hare'e servisu hare'e asuntu sira ne'e hodi  hasa'e produsaun iha rai laran," dehan Cesar José da Cruz ba Jornalista INDEPENDENTE iha knaar fatin Komoro, (30/10).

Nia dehan, MAPPF sei kapasita komunidade sira hodi hodi han ai-han ida ne'ebe mak ita produs iha rai laran, kona ba mal-nutriesaun DNSA ne'ebé iha atinji  30.6%.

Iha Asia Sudeste Aziatiku ma-nutriesaun a'as, tanba ne'e ma-nutriesaun a'as ne'e ne'ebé foin lalais ne'e komemora ai-han katak be'e mak sai ai-han no be'e mak sai moris hodi konserva be'e hodi produs ai-han ne'ebe ita han.

Da-uluk hadia insfraestratura sira hotu no da-ruak tenke hasa'e produsaun, atu prevene ma-nutriesaun la'os MAPPF  deit ne'ebé lina ministeriais sira hotu ho politika ida atu prevene ma-nutriesaun iha Timor-Leste.

Nia fo exemplu bainhira atu han tenke fase liman no han ho liman foer deit mak afeta moras ba ma-nutriesaun nia, buat sira ne'e hotu presiza servisu hamutuk hodi fo kontribuisaun ba redus ma-nutriesaun iha Timor-Leste.

Kona-ba seguransa alimentar ne'ebe husi Diresaun Nasional Seguransa Alimentar ho nia politika servisu vizaun ema hala'o ne'e liu-liu hare'e oinsá atu hasa'e produsaun.

Aleinde ne'e, agora ita infrenta hela tempu bai-loron naruk , tuir predisaun mudansa klimatika ba bai-loron naruk sei too fulan Janeiru.

Maibé hein to'ok fulan Janeiru udan sei mai, ne'ebe ita la hatene no predisaun mudansa klimatika hatudu katak tempu bai-loron sei naruk signifika influensia husi produsaun.

 tanba ne'e Ministeriu Agrikultura ho Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF) liu husi Diresaun Nasional Seguransa Alimentar prepara fini batar kuda fulan Novembru.

Karik fulan Novembru udan la mai no ita presizamente  hare'e situasaun sira ne'e tenke hein udan mai mak kuda batar.

 Agora dadaun Ministeriu Agrikultura ho Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF) oinsá  hare'e ba fini batar no sira seluk ho nune'e bele kuda iha epoka tempu udan ninian.

Nia dehan, Ministeriu Agrikultura ho Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF) liu husi Diresaun Nasional Seguransa Alimentar ho esforsu tempu bai-loron naruk presiza halo liu mak konserva be'e.

Hanesan area floresta tenke konserva be'e, husi Diresaun Nasional Seguransa Alimentar husi area floresta sira halo hela kona-ba aktividade hirak ne'e.

Nune'e mos PERMATIL nia dehan kuda  be'e  kona-ba aktividade sira ne'e hotu hodi responde iha tempu bai-loron naruk, bainhira udan mai ne'ebé husu ba komunidade sira tenke responsabilidade la bele sunu rai arbiru.

Ita hotu tenke prevene la bele sunu rai no tesi ai arbiru, ita liga ba hakarak hasa'e produsaun no la'os koalia deit produsaun hanesan hare , batar , ai-farina no fehuk buat sira ita bele han.

Politika husi Ministeriu Agrikultura ho Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF) koalia kona-ba  diverifikasaun alimentar katak ai-han produs ba kaibratu ida ne'e bele uza han etu liga ba nutriesaun.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Domingu, 05 Novembru 2023 21:34

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« October 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
  1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31