PD Husu Alltera KPP ‘Aperta’ Mane Envolve Kazu So'e Bebé Featured

By Agustino Gama Fevereiru 10, 2024 1316
Deputadu sira iha Parlamentu Nasional. Foto:Dok. Deputadu sira iha Parlamentu Nasional. Foto:Dok.

DILI: Parlamentu Nasionál kompostu hosi bankada Partidu Demokratiku (PD) husu ba deputadu sira atu aprezenta inisiativa altera Kodigu Prosesu Penal (KPP) hodi ‘aperta’ mane sira ne'ebe sai mos autór ba kazu so'e bebé.

Deputadu hosi bankada PD, Rozenha Martins hateten, durante ne'e fenomena ikus-ikus ne'e iha sosiedade akontese kazu soe bebé, ikus liu mosu tan hanesan iha inisíu tinan 2024 iha Taibesse, tribe Lahane Orientál, postu administrativu Na'in Feto, Munisípiu Dili.

Nia dehan, haree hosi penalizasaun konsekuénsia kriminál ba feto todan liu no dala wa'in dezliga no la imputa krima aktu ne'ebé ba mós mane iha siklu ko-autora ou partisipasaun no asistensia tanba tuir ponte de vista biomedika hatudu katak feto ida isin-rua tanba tenke iha sperma ne'ebé mai hosi mane ida.

"Ne'e duni, nu'udar feto no inan ida-ne'ebé iha kompromisu luta ba direitu feto no ba labarik sira husu ba ita hotu iha uma fuku ida- ne'e atu foti inisiativa ruma hodi halo took alterasaun ba ita-nia kódigu penal", dehan nia, iha Parlamentu Nasionál, foin lalais.

Nia hatutan, hosi Aliansa Nasionál Luta Kontra Infantísidu sujere hodi kriminaliza títulu ko-autór ka partisipasaun, asisténsia depende ba rezultadu investigasaun ba mós mane sira.

Kazu soe bebé ne'e TL nia lei penál kriminaliza depende ba tipu soe bainhira mate ona ka abortu tiha mak soe iha artigu 224 destruisaun ka soe bainhira sei moris hela lei penál hanaran espozisaun ou abandona artigu 143.

"Ida ikus liu mak oho bainhira partu ka depois partu mak soe iha penala juro kategorias nu'udar kazu infantísidu tuir lei kódiku penala artikolo 142 ne'ebé penaliza ba feto", katak nia.

Aleinde ne'e, nia husu ba família sira tanba família mak selula baze hosi sosiedade entaun família tenke kontrola oan-feto no mane sira, mantein komunikasaun iha família hodi evita kazu soe bebé.

Nia mos hato'o ba inan feton sira se lakohi kous oan iha meiu barak atu resolve, mak hakbesik aan ba fasilidade saúde atu konsulta iha ne'eba ka kous ona por dezastre no lakohi bebé bele kontaktu família ka organizasaun Seluk atu tau matan ba imi durante ininrua no partu, hodi partu mós bele entrega bebé ba ema-neʼebé hakarak ou adota

"Labele soe bebé no soe bebé ne'e ninia konsekuensia boot no barak iha aspeitu lei, étika no morál inklui iha aspeitu relijiozu. Ho nune'e, mai ita hamutuk ho lian ida de'it atu hateten katak labele soe bebé," nia hakotu.

Entretantu, Organizasaun Naun Governamental (ONG) Aliansa Nasionál Luta Kontra Krime Infantisidiu Timor-Leste (ANCI-TL) rejistu kazu so'e bebé hamutuk 58 durante tinan 2015 to'o 2023.

Kazu soe bebé hirak ne'e kompostu hosi munisipiu lima (5) hanesan Dili, Baucau, Manufahi, Ainaru, Likisa no Vikeke hamutuk 49 iha tinan 2015 to'o 2020 no husi munisipiu hanesan Dili, Baucau no Ainaru hamutuk 9 iha tinan 2021 to'o 2023.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Domingu, 11 Fevereiru 2024 16:09

Independente Digital TV