MP deside liberta professor-ativista 14 ne’ebé polisia kaer Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Fevereiru 16, 2024 363
Foto:Google. Foto:Google.

DILI: Ministériu Públiku deside hodi liberta professor kontratadu na’in 10 no ativista na’in haat (4) ne’ebé polisia detein iha sela Polisia Nasionál Timor-Leste, relasiona ho asaun manifestasaun iha edifisiu Ministériu Edukasaun.

Defeza husi professor kontratadu sira, Octavio Cardoso informa, Ministériu Públiku (MP) deside hodi liberta professor kontratadu sira tanba laiha indisiu sufisiente atu bele lori professor sira ne’e ba tribunal.

"Tanba ne'e atu hatete katak, entendimentu ida ne'e simples la halimar. Atu hatete katak iha razaun atu fó mandadu libertasaun ba sira,” dehan nia ba jornalista sira iha Prokurador Distrital Dili, Matadoro, Kuarta (14/02).

Tuir regra normal, nia hatete, kazu ida ne'e lori ba Tribunal atu submete ba prosesu interogatoriu dahuluk, maibé MP deside hodi liberta.

PDHJ-HAK lamenta atuasaun PNTL

Provedór Diretus Humanus no Justisa (PDHJ) no Asoiasaun HAK lamenta ho atuasaun Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) ba professor kontratadu sira.

Tuir Provedór Virgilio Guterres, atuasaun polisia ne’e viola direitus humanus.

Tan ne’e, nia husu atu polísia liberta professor sira ne’e inkondisionalmente tanba sira ba halo manifestasaun ne’e sira-nia direitu.

Nia hatete, laiha nesesidade ba polísia atu halo detensaun ba professor sira ne’e.

“Laiha nesesidade ba polísia atu halo atuasaun, polísia iha obrigasaun atu garante katak manifestasaun ne’ebé professor sira halo ne’e la prejudika servisu ka interese sira seluk.”

“Polísia bele esforsu atu oinsa profesor sira ne’e bele fila ba uma, la presiza ba kaer, sama ba rai, halo tortura hanesan ne’e laiha nesesidade, ne’e violasaun ba direitus humanus, violasaun ba direitu konstituisionál ema nian.”

“Tanba ne’e mak lamenta tebtebes ho atuasaun polísia ninian halo detensaun ba professor sira, ema hotu akompaña problema ida ne’e estadu ninian atu haree ninia professor sira, balun ninia estatutu ne’e sei haree kontratadu tinan 10 resin, ne’e sira sente katak lakon entaun sira iha direitu atu ba hato’o,” dehan nia.

Iha fatin ketak, Diretór Asosiasaun HAK, Felesiano da Costa Araújo lamenta ho atuasaun husi polisia hasoru professor kontratadu sira.

“Ema sira ne’e la lori kilat, pistola ka arma branka, tanba saida mak tenke atua hanesan ne’e? Ba maluk ajente seguransa sira, imi-nia oan sira ne’e manorin sira ne’e hanorin ka lae? Signifika ita presiza konsidera ida ne’e.”

“Tanba saida mak bainhira sira ba halo protesta ida atu husu sira-nia direitu, maibé polísia halo atuasaun ida ho forsadu, hanoin buat ne’e la relevante ho ida ne’e, tanba la gosta ne’e mak haruka Indonézia sira sai husi Timor, tanba saida mak sei ezisté nafatin iha rai ida ne’e,” katak nia.

Solidariedade husi Fretilin

Bankada Fretilin iha Parlamentu Nasional hato’o sira-nia solidariedade ba professor kontratadu sira ne’ebé hetan kapturasaun husi polisia.

Deputadu Fretilin, David Dias Mandati hatete, bankada Fretilin solidariza manorin-nain ne'ebé hetan atuasaun husi polisia bainhra halo asaun protesta hasoru Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus, ninia desizaun.

"Tanba ne'e husu atu liberta imeadiatamente profesores kontratadu 10 ho ativista hamutuk na’in haat ne’ebé detein iha sela Polisia Nasionál Timor-Leste, iha loron 12 Fevereiru 2024," dehan nia.

Bankada Fretilin konsidera detensaun ne’ebé PNTL halo iha 12 Fevereiru 2024 laiha fundamentu tanba profesor kontratadu ejizé sira-nia direitu tuir Konstituisaun RDTL, artigu 50, kona-ba Direitu ba Servisu.

"Artigu 42 Konstituisaun RDTL garante liberdade reuniaun no manifestasaun nian, iha aliña primeiru ‘iha garantia liberdade ba ema hot-hotu ne’ebé hakarak halo reuniaun iha pàs no la kaer kroat, no sira lalika husu uluk autorizasaun'.”

"Maibé, Ministra Edukasaun taka portaun ba profesor kontratadu sira ne’ebé hakarak koalia ho Ministra Edukasaun kona-ba sira nia problema. Ministra Edukasaun hatudu de’it nia  inkapsidade no laiha vontade di’ak atu rezolve problema ne’ebé mak profesor kontratadu sira enfrenta," dehan deputadu ne’e.

Deputadu ne'e kestiona ho desizaun Ministra Edukasaun ne’ebé la purdente no kuidadu hodi afeta maka’as ba funsionamentu iha prosesu aprendizajen iha eskola hotu.

Aleinde, viola direitu estudante barak ne’ebé konsagra iha Konstitusaun RDTL artigu 59 koalia kona-ba edukasaun no kultura ‘Estadu rekoñese no garante sidadaun hotu-hotu nia direitu ba edukasaun no kultura, nune’e mós harii sistema ensinu báziku universál, obrigatóriu no bainhira bele, saugate, tuir lei haruka’.”

"Tanba ne’e dala ida tan, bankada FRETILIN ejize Ministériu Edukasaun rezolve problema profesor kontratadu sira, inklui liberta imeditamente profesores na’in 10, inklui ativista na’in haat ne’ebé detein iha sela PNTL Munisípiu Dili," dehan nia.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Sexta, 16 Fevereiru 2024 17:34

Independente Digital TV