MF Kolekta Reseitas Millaun $3,75 husi Atividade Leilaun Veíkulus Featured

By Ivonia Varela Juñu 16, 2023 264
Kareta sira ne'ebe tama iha atividade lelaun nian, para hela Postu Baia Tibar. Foto:Media MF. Kareta sira ne'ebe tama iha atividade lelaun nian, para hela Postu Baia Tibar. Foto:Media MF.

 

DILI: Ministru Finansas (MF), Rui Agustu Gomes hatete, hahú 2018 to’o inísiu 2023, Ministeriu Finansas liuhusi Diresaun-Jerál Jestaun Patrimóniu Estadu (DJJPE) implementa ona atividade leilaun husi faze XII to'o faze XV.

Husi atividade leilaun hirak ne’e, konsege hatama ona reseitas mai kofre Estadu hamutuk millaun $3,75. Montante ne’e seidauk inklui ho kustu estimativa rihun $75 ne’ebé Governu sei hetan husi leilaun veíkulus importadu hamutuk 43 husi nasaun orijin Austrália ne’ebé a-favór ona ba Estadu.

Deklarasaun ne’e Ministru Rui Gomes hato’o liuhusi nia diskursu iha sesaun abertura leilaun ho modalidade hasta públiku ba karreta importadu husi Austália hamutuk 43 ne’ebé realiza iha Portu Baía Tibar.

Governante ne’e destaka importansia husi reseitas ne’ebé mai husi fontes la’ós-minarai hanesan impostu, taxa, kontribuisaun no koima sira hodi asegura sustentabilidade Estadu.

"Maibé Osan husi reseitas ne’e bele uza hodi asegura likidez atu nune’e Estadu bele iha kapasidade finanseira hodi finansia programas, servisus públikus no dudu kresimentu setór produtivu ke aban bainrua bele sai fontes reseitas hodi sustenta Estadu nia moris," dehan komunikandu ne'ebé Online INDEPENDENTE sita, sesta ne’e (16/06).

Governante ne’e fó ezemplu, ida mak reseitas ne’ebé mai husi Portu Tibar ne’e rasik. Desde inaugura iha 30 Novembru 2022, to’o iha 31 Maiu 2023, roo kargueiro hamutuk 98 mak atraka ona iha Portu Tibar no fó ona reseitas mai kofre Estadu hamutuk rihun $754,7 liuhusi taxa navegasaun, taxa atrakasaun no pagamentu pur tráfegu (royalty taxes).

“Ita nia Autoridade Aduaneira (AA) ne’ebe destakadu iha Portu Tibar ne’e mós rekolla reseitas," dehan Ministru.

Husi fulan Janeiru to’o Maiu 2023, husi pontu entrada sira, AA konsege rekolla ona reseitas mai kofre Estadu hamutuk millaun $37,8, ne’ebé mai husi impostu importasaun (import duty) millaun $14,5; impostu seletivu konsumu foun (excise tax) millaun $14,9; impostu konaba faan (sales tax) millaun $8,2. Ho aplikasaun penalidade, kofre Estadu mós hetan rihun $184; kustu importasaun no esportasaun rihun $36,7; no impostu Alfándega sira seluk rihun $22,6.

Governante ne’e mós argumenta  la’ós de’it reseitas mak importante, maibé mós infraestrutura konektividade ne’ebé fasilita komérsiu.

Ho funsionamentu Portu Tibar, redus ona atrazus iha tempu roo tama-sai, tempu libertasaun kontentór, inklui kustu tranzasaun sira seluk. Efisiensia hetok sa’e ho infraestrutura no ekipamentu ne’ebe modernu.

No Aumentu iha efisiénsia no transparénsia ne’e nu’udar rezultadu husi Polítika Reforma Fiskál no Jestaun Finansas Públikas ne’ebé mak Governu inísia ona desde 2015. Aspetu efisiensia no transparénsia importante tebes ba Estadu no Nasaun nia moris.

Ministru esplika, Atividade leilaun ba karreta importadu ho modalidade hasta públiku ne’e implementa bazeia ba Dekretu-Lei nú. 32/2011 konaba jestaun no alienasaun bens moveis Estadu no Diploma Ministerial nú. 15/2012 konaba manuál jestaun no alienasaun patrimóniu moveis Estadu.

Nia dehan, Leilaun karreta importadu ne’e mak ba dahuluk Governu realiza iha Portu Tibar. Antés ne’e, DJJPE mós halo ona leilaun ho modalidade hasta publiku ba ai-teka, ikan no animál sira inklui mós ai-sunu tantu iha nivél nasionál nomós munisipál.

Atividade ne’e DJJPE realiza ho objetivu atu salva guarda kondisaun beins moveis Estadu nomós hanesan fonte rekolla reseitas doméstika.

Nia haktuir, Prosesu leilaun ne’e rasik opta leilaun limitadu ne’ebé loke de’it kompaña importadór veíkulus. Maske limitadu, maibé tenke nafatin realiza ho forma kompetisaun entre kompaña sira atu nune’e hatudu ba públiku katak prosesu ne’e tau aas valór integridade, transparénsia hodi bele fi’ar husi públiku, liuliu rekerentes sira ne’ebé mak partisipa iha leilaun ne’e.

Partisipa iha sesaun abertura leilaun ne’e reprezentante PDHJ, Komisáriu Autoridade Aduaneira Interinu, Diretór-Jerál Jestaun Patrimóniu Estadu, Januario da Gama, Reprezentante Komisaun Anti Korrupsaun, Inspetór-Jerál Ministériu Finansas, Prezidente Komisaun Leilaun, Observadóres no Rekerentes sira inklui Mídia.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31