Livru ne’e foka liu ba figura Zé, labarik ki’ik husi Maliana, Munisipiu Bobonaro, ne’ebé sai vítima ba omisídiu husi milísia pro-autonomia iha Setembru 1999. Liuhusi aprosimasaun narrativa ne’ebé bazeia ba istória real, livru ne’e ne’e aprezenta umanidade nia oin iha estatistika vitima nia kotuk ne’ebé durante ne’e domina iha relatóriu ofisiál sira.
Diretór Ezekutivu CNC, Hugo Maria Fernandes afirma, livru ne’e laos de’it obra literatura ida, maibé mós parte importante ida husi esforsu prezerva memoria koletiva nasaun nian.
"Livru ne'e mos aprezenta kona-ba lalaok ida ne'ebé maus, lalaok ida ne'ebé lori ita semo iha ita-nia imajinasaun, no la lakon nia sentidu lia loos," dehan Hugo, iha ninia diskursu durante lansamentu, iha CNC, Balide, Sesta (27/03).
Tuir nia, Zé nia istoria sai reflesaun klean kona-ba oinsa sofrimentu husi individu ida bele forma perspetiva no attitude jerasaun ohin loron.
Nia hatutan, CNC komprometidu atu divulga livru refere, inklui iha Indonézia, liuhusi kolaborasaun ho rede universitáriu sira hanesan Universidade Katólika Sanata Dharma.
Hakerek-na’in, Abilio Soares, fó sai katak prosesu hakerek livru ne’e hahú iha tinan 2017, ne’ebé dudu husi hakarak atu lori justisa simbólika ba vítima sira, liu-liu ba sira ne’ebé dala-barak ema haluha.
"Ba ha'u-nia hanoin dahuluk, justisa loloos ba vitima sira ne'e mak livru, ne'e par ema seluk lee no rona sira-nia istória. Entaun istória alin Zé laos ema funu-na'in ka kaer kilat maibé ema baibain. Tanba dala-barak ema temi eroi no martires, ita hanoin ema boot sira hanesan Nicolau Lobato no seluk, maibé labarik ki'ik sira sura de'it iha estatistika ka numeru relatoriu ofisiál sira," nia dehan.
Iha istória, Zé aprezenta hanesan labarik baibain ida ne'ebé ba eskola no halimar ho nia belun sira, maibé moris iha konflitu nia mahon tanba nia aman, Agostinho Soares—husi Suku Manapa, Postu Administrativu Kailako, Munisipiu Bobonaro—envolve iha rede klandestina.
Ho aten-barani, Zé mós ajuda lutaho nonook, no hili rasik nia naran kódigu ‘Lelo Furak’.
Maibé, destinu trájiku ida kona nia.Bainhira milísia sira la konsege hetan nia aman, sira kaer no oho Zé, iha Polres Maliana.
Liu husi istória idane’e, livru “Janji yang Tertinggal di Ruang Gelap” la’ós de’it aprezenta trajédia pesoál ida, maibé mós hato’o mensajen forte ida: katak liberdade no luta laos de’it pertense ba figura boot sira, maibé mós ba labarik ki’ik sira ne’ebé lakon sira-nia futuru.
Livru idane'e mós sai hanesan lembransa ida katak justisa báziku liu ba vítima sira mak asegura katak ema la haluha sira.








