Husi númeru ne’ebé rejistradu foun ne’e Ministériu Asuntu Kombatente no Libertasaun Nasionál (MAKLN), iha meadu fulan-Outubru 2019, sei halo verifikasaun hodi halo validasaun hodi bele hetan pensaun tuir ida-idak ninia grau partisipasaun.

Sekretáriu Estadu Asuntu Kombatente no Libertasaun Nasionál (SEAKLN), Gil da Costa ‘Oan Soro’, apela ba veteranu no kombatente libertasaun nasionál sira hotu ne'ebé foin rejistu iha 2009 hodi bele hakat ba fatin verifikasaun, nune’e bele hala'o prosesu loloos atu halo validasaun.

Responsavel sira mós sei halo juramentu nu’udar akta ida hodi bele halo verifikasaun ho loloos tuir lei ne’ebé vigor.

“Ema ne'ebé sei tun mai juramentu estrutura zona rejiaun, sub rejiaun no komisaun inklui komisaun hamutuk na’in 170 sei tuir formasaun atu komprende lei ida-idak iha estatutu libertasaun nasionál hodi implementa iha prosesu verifikasaun hodi implementa loloos sira nia knaar”, tenik Gil.

Juramentu ne’e hanesan tradisaun husi bei'ala sira. Ne’e duni, rekolla meius hotu atu ema ida-idak iha sentimentu profundu atu hala'o servisu ho fuan atu labele inventa tuir ninia hakarak hodi prejudika ema seluk.

Iha fatin hanesan, Prezidente Komisaun Nasionál Libertasaun Nasionál, Virgílio Smith hateten, verifikador ne'ebé hetan nomeasaun responsavel ba zona no nurep sub-rejiaun no estrutura rejiaun lima sei tuir formasaun hodi halo juramentu hodi hala'o servisu loloos no momoos.

Alende ne’e, komisaun sira iha postu no suku adminstativu ne'ebé ekipa ne'e ne’e nomeia ona sei halo mós formasaun no juramentu antes hala'o servisu.

Nune’e, husu hotu-hotu fuan boot ho konxiensia atu deklara loloos servisu iha tempu rezisténsia ninian, liu liu iha frente klandestina atu bele hetan dadus klaru no justu.

Antes ne’e, Sekretáriu Estadu Gil da Costa hateten, dadus veteranu husi 2003 to’o 2005 rejistradu hamutuk 70.000. Númeru ne’e hamutuk ho sira ne’ebé mate ona no sei moris.

Husi total ne’e sira ne’ebé sai benefisiáriu ba pensaun tuir ida-idak ninia kategoria grau hamutuk na’in 27.781.