Governu tenke poupa osan, redus Viajen ba Rai Li’ur Featured

By Cristina Ximenes Maiu 16, 2024 1039
 Diretór Asosiasaun HAK, Felisiano da Costa Araújo. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Diretór Asosiasaun HAK, Felisiano da Costa Araújo. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Asosiasaun HAK no Asia Justice And Rights husu ba governu konstitusional dasia ne’ebé lidera husi Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, atu tenke halo poupansa ba Orsamentu Jerál Estadu.

Diretór Asosiasaun HAK, Felisiano da Costa Araújo hatete, governu presiza halo ona poupansa no redus viajen ba rai li’ur.

“Labele má gastus, liu-liu kona-ba redus viajen nian, ne'e governu tenke halo duni, bele halo poupansa ba ita-nia orsamentu ne'e, atu labele gastus arbiru, depois ikus fila-fali mak fó impaktu fila-fali ba ita ninia OJE, tanba ita hasai, hasai, depois ita la tetu didi'ak, ida ne'e bele fó impaktu ba ita ninia futuru,” dehan Felisiano ba jornalista  INDEPENDENTE, hafoin enkontru CPLP, iha salaun FONGTIL, Kaikoli, Tersa (14/05).

Nia sujere ba governu atu bele aproveita no uza didi’ak mós taxa hirak ne’ebé durante ne’e hetan, hahú husi funsionáriu no ajensia governu nian ne’ebé kontribui ba taxa.

Iha mós taxa husi portu, aeroportu, pasaporte, no transporte ninian.

Felisiano hatutan, governu presiza atu identifika didi’ak oinsá reseita sira kiik-oan ne'e bele ajuda ba orsamentu estadu nian.

Aleinde ne’e, nia dehan, presiza tau atensaun didi’ak no tau ba asaun konkreta polítika uluk kona-ba diversifika ekonómia.

“Se lae mina $17 biloens ne'e remata mákina estadu ne'e hotu-hotu paradu,” dehan nia.

Iha fatin ketak, Peskizadór Asia Justice And Rights (AJAR), Inocencio de Jesus Xavier hatete, se osan minarai ne’e hotu, atu fó sala ba see?.

“Sira uza osan povu nian badiu de'it, Prezidente Repúblika, Primeiru Ministru sai (ba rai li’ur) troka malu, estudu komparativu halo barak rezultadu laiha, pensaun vitalisia, saláriu boot mais rezultadu laiha, ne'e sira mak tenke buka osan, sira atu fó sala ba se? durante tinan 20 resin sosiédade sivil ne'e koalia to’o garganta atu nakfera ne'e,” dehan nia.

Desde prinsipiu, nia dehan, sosiédade sivil koalia ona Timor-Leste tenke kuidadu ba rekurus minarai atu bele garante sustentabilidade estadu, tanba ne'e mak tenke investe iha setór produtivu sira.

Maibé, nia dehan, realidade ukun-nain sira abandona no agora sira mak halerik fali.

“Ba governu ida agora ne’e redus viajen lori ema barbarak ne'e, pensaun vitalisia hasai, karreta luxu labele sosa fahe ba malu hanesan supermie, Timor ne'e laós pertense ba sira de'it, Timor ne'e pertense ba ema hotu-hotu, no ema hotu-hotu tenke goza rai ida ne'e nia ukun aan.”

“Agora sira lori tusan boot ba ita-nia jerasaun, ba ita sira ne'e, líder sira nia oan ne'e moris di’ak tanba moris garante ho pensaun vitalisia, ita la garante buat ida, no ita sei oho malu, ikus ita-nia nasaun sei tama iha frazilidade. Ami husu ba governadór (BCTL) ho Primeiru Ministru buka polítika ida di’ak nune'e bele kontribui,” dehan nia.

Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto 'Koko' hatete, sosiédade sivil nia rekomendasaun ne'e ko'alia dala-barak tiha ona desde Bayu Undan nia produsaun hahú tuun.

Iha ne’ebá kedas, nia dehan,  sosiadade sivil husu atu aloka orsamentu naton ba setór produtivu sira, nune’e bele neineik kore an husi depedénsia ba mina no gás.

“Tenke hadia ona sistema rai laran ho di'ak reseita doméstika ne'e bele sa'e, setór produtivu sira ne'e bele dezenvolve ho di'ak atu bele hetan retonu, setór turizmu, setór marina, tanba tasi ne'e luan, rai laran komesa investe ne'ebá.”

“Setór agrikultura jerál ne'e tenke hetan orsamentu ne'ebé naton atu bele asegura natar. Nune'e mós bele asegura konsumu nasionál sira, ne'e bele responde, la'ós ona importasaun mai husi rai li'ur.”

Tuir nia, setór edukasaun no sistema saúde tenke forte, no atividade ekonómia sira ne'ebé presiza halo, inklui mós tenke kapitaliza banku sentrál sira atu hetan osan naton bele oferese ba setór privadu sira bele hetan kreditu, ho birokrásia ne'ebé la'ós komplikadu nune’e bele ajuda halo investimentu.

Molok ne’e, Governadór Banku Sentrál Timor-Leste, Helder Lopes hatete, iha períodu trimestral dahuluk 2024 nian, TL nia retornu investimentu husi Fundu Minarai millaun $441.9, signifika hetan retornu pozitivu.

Maibé, nia dehan, iha periodu dahuluk ne’e reseitas husi explorasaun mina ninian tuun maka'as ba millaun $20 resin, tanba produsaun mina laiha ona.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« June 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
          1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30