g7+ propoin ba Sekjer ONU nomeia Horta sai enviadu espesial Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Abril 14, 2025 274
Foto:Media GPM. Foto:Media GPM.

DILI: Iha reuniaun Ministérial ba dala neen no ezistensia g7+ ba dala 15, Ministru hotu-hotu konkorda atu hato’o pedidu ida ba Sekretariu Jeral Organizasaun Nasaun Unidus hodi nomeia atual Prezidente Repúblika Timor-Leste, José Ramos Horta, nu’udar enviadu espesial hodi halo mediasaun ba konflitu ne’ebé akontese iha nasaun sira iha mundu.

Sekretariu Jeral g7+, Helder da Costa informa, iha reuniaun ministerial ne’e hotu-hotu konkorda atu propoin laureadu nobel da pas husi Timor-Leste sai nu’udar enviadu espesial atu halo mediasaun ba konflitu.

"Iha ne'e mós Ministru sira hotu-hotu konkorda katak ita sei halo pedidu ida ba Sekretariu Jeral ONU nian par ita propoin José Ramos Horta, nia kualidade hanesan Prezidente Republika Timor-Leste nian, atu sai hanesan ita-nia enviadu espesiál par atu bele halo mediasaun ba konflitu sira ne'ebé akontese iha mundu rai klaran, liu-liu país sira afetadu ba konflitus," dehan Sekretariu Jeral ne’e liu husi konferensia imprensa iha salaun Palm Spring, Sabadu (12/04)

Iha fatin hanesan, Ministru Negosiu Estranjeiru no Koperasaun (MNEK), Bendito Freitas afirma, pontu ida importante mak estadu membru sira propoin proposta ida atu hato'o ba Sekjer ONU hodi bele konsidera PR Horta sai eviadus espesial ba asuntu nasaun frajil sira nian.

“Estadu membru sira ohin iha enkontru Ministerial propoin proposta ida atu hato'o ba ita-nia Sekretariu Jeral Organizasaun Nasoes Unidas, karik bele konsidera ita-nia Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, sai hanesan enviadu espesial ba asuntu nasaun frajil nian,” dehan Bendito.

Enkuantu, iha 11 Abril, molok membru g7+ foti desizaun, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha ninia diskursu husu ba nasaun mebru g7+ atu hamutuk propoin enviadu espesial ida ba ONU.

“Hamutuk, mai ita propoin ba Sekretáriu Jerál ONU atu nomeia Enviadu Espesiál ida ba g7+ — enviadu ida ne'ebé bele servisu hamutuk ho ita hodi avansa rekonsiliasaun, média konflitu sira no ajuda hakotu funu sira iha ne'ebé sira persiste,” dehan PM Xanana iha ninia diskursu, Sesta (11/04).

PM Xanana hatete, ida ne'e la'ós de'it proposta ida, maibé nesesidade urijente ida atu evita husik hela iha kotuk. Bainhira mundu hakarak duni dame, entaun tenke investe iha diálogu no rekonsiliasaun, envezde jestaun no kontensaun konflitu.

Maski hetan rótulu hanesan frázil, nasaun membru sira iha matenek no esperiénsia ne'ebé mak bele inspira reforma signifikativu sira iha konstrusaun Estadu.

“Ha'u kontente katak g7+ foti inisiativa atu halibur pratikante sira husi ami-nia Estadu membru sira hodi dezeña enkuadramentu ida ba aprendizajen entre kolega sira. Enkuadramentu ida ne'ebé diskute ona iha Abu Dhabi no sei diskute hanesan parte ida husi ajenda enkontru ida ne'e nian, iha poténsia atu sai ami-nia planu hodi forma polítika sira, hametin instituisaun sira no orienta ami-nia servisu advokasia iha palku globál. Duké depende de'it bá modelu esternu sira ne'ebé la reflete ita-nia realidade sira, ita bele uza ita-nia koñesimentu koletivu hodi propoin solusaun sira ne'ebé funsiona bá ita,” dehan PM Xanana.

PM realsa, komunidade internasionál, tantu doadór tradisionál sira ka poténsia globál sira ne'ebé mosu, tenke haree nasaun membru sira hanesan parseiru ne'ebé hanesan iha prosperidade ne'ebé fahe no ponte ida ba mundu ida ne'ebé pasífiku liu.

Sira tenke hakat liu haree Estadu frajil sira hanesan destinatáriu ajuda perpétua no investe iha nasaun membru sira-nia reziliénsia.

g7+ ne'ebé estável-liu signifika krize uitoan liu, funu uitoan liu no ikus mai, nesesidade ba ajuda internasionál ne'ebé menus. Duké halo reasaun bá konflitu sira hafoin sira mosu, sira tenke investe hodi prevene funu sira molok sira hahú.

ONU no instituisaun multilaterál sira mós tenke rekoñese nasaun membru sira-nia matenek no inkorpora esperiénsia moris iha sira-nia polítika.

PM Xanana mós husu bá Estadu membru g7+ hotu-hotu atu mobiliza kapitál polítiku no investe hodi hametin kauza koletiva.

g7+ harii iha fundasaun solidariedade nian, prinsípiu ida ne'ebé dala-barak la haree ka até demite husi péritu sira relasaun internasionál tradisionál nian. La hanesan ho aliansa sira ne'ebé forma tanba konveniénsia polítika ka kompetisaun estratéjiku, unidade Estadu membru sira iha abut metin iha luta fahe ba dame, estabilidade no autodeterminasaun.

Nasaun membru sira iha poténsia atu salvaguarda dame iha idaidak nia rai, atu reziste interferénsia esterna no atu prevene nasaun idaidak sai fali kampu funu nian bá rivalidade hegemónika sira.

“Ita hatudu ona katak solidariedade bele hakat liu jeografia, polítika no istória. Husi Áfrika bá Pasífiku, husi Médiu Oriente ba Ázia no Karibe, g7+ halibur ona nasaun sira husi orijen oioin iha vizaun ida de'it: katak frajilidade la'ós destinu ida maibé dezafiu ida ne'ebé bele ultrapasa,” dehan Xanana.

Xefe Governu ne’e konvida atu hotu-hotu aproveita momentu ida ne'e, la'ós de'it bá an rasik maibé ba jerasaun sira tuir mai.  g7+ bele sai hanesan sinál esperansa nian iha mundu ida ne'ebé mak define beibeik husi divizaun, maibé atu atinje ida ne’e, tenke kompromete, investe no atua hamutuk.

Mundu sai fragmentadu ba beibeik ho divizaun globál sira ne'ebé sai kle‘an liu tán no konflitu sira entre ema sira ne'ebé iha kbiit ne'ebé muda paisajen jeopolítiku. Hanesan istória hatudu ona, bainhira poténsia boot sira hasoru-malu, ema sira ne'ebé vulnerável liu mak sofre liu.

Dala ida tan, PM dehan, haree funu sira hala'o, la'ós de'it iha kampu funu nian, maibé liu-husi koersaun ekonómika, interferénsia polítika no konflitu prokuradór sira, barak ne'ebé akontese iha idaidak nia rain rasik.

Oras ne’e daudaun nasaun membru sira iha kruzamentu ida. Bele hamriik hanesan observadór pasivu sira, ne'ebé husik hela iha mizerikórdia husi forsa globál sira ne'ebé la'ós nasaun membru sira-nia kontrolu ka bele hamriik hamutuk, unidu no determinadu, hodi salvaguarda nasaun idaidak husi marka sira funu no pobreza nian.

“Tempu to'o ona atu simu lia-loos ne'ebé maka todan, sistema globál ne'ebé lidera husi nasaun sira ne'ebé maka'as halo nasaun membru sira falla beibeik. Maibé nu'udár líder sira, tenke rekoñese mós idaidak nia responsabilidade rasik no halibur hahalok sira. “

“Destinu ita-nia rain sira nian la’ós iha ema seluk nia liman, iha ita-nia liman rasik. Ita tenke hanoin atu servi ita-nia povu ho pasiénsia, dedikasaun no haraik-an. Iha kontestu ida-ne'e mak ha'u fiar metin katak g7+ halibur ona lisaun no esperiénsia sira ne'ebé sufisiente atu kontrola ita-nia destinu rasik.”

“Ita labele ona atu hein solusaun esterna sira ne'ebé dala-barak la konsege rezolve ita-nia realidade sira. Ita-nia forsa boot-liu mak iha solidariedade entre ita-nia estadu membru sira — unidade ida ne'ebé harii iha luta sira ne'ebé fahe, reziliénsia no aspirasaun koletiva ba dame no estabilidade,” dehan PM Xanana.

Entretantu, eventu ne’e halibur líder no reprezentante sira husi Estadu 20 ne’ebé afetadu bá konflitu no frajil. Iha mós prezensa husi ofisiál superiór sira ONU nian, autór sira sosiedade sivíl no parseiru internasionál sira.

Enkontru ne'e mós reafirma kompromisu g7+ ba harii dame, dezenvolvimentu inkluzivu no nasaun sira ne’ebé orientadu ba solusaun.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Segunda, 14 Abril 2025 17:56

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« April 2025 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
  1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30