FDCH Prontu Tulun Estudante Ne’ebé Ekonomia La Sufisiente Featured

By Cesarina de Carvalho Marsu 07, 2024 88
Diretór Ezekutivu Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu (FDCH), Julio Aparicio. Foto:Dok. Diretór Ezekutivu Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu (FDCH), Julio Aparicio. Foto:Dok.

DILI: Diretór Ezekutivu Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu (FDCH), Julio Aparicio hatete, prontu atu tulun estudante sira ne'ebé iha kapasidade di'ak maibé ekonomia la sufisiente atu kontinua estudu.

Nia hatutan tanba Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Humanu ne'e povu nia oan no ema hotu iha direitu atu hetan, maibé tenke priénse kritériu katak nia iha kapasidade ne'ebé di'ak.

"Fundu ne'e lá'os ami nian, maibé ami jere de'it, mais fundu ida ne'e fundu povu nia. Tanba ne'e FDCH prontu atu ajuda timoroan sira ne'ebé iha kapasidade di'ak maibé ekonomia la sufisiente. Demokrasia, ita-boot sira mak povu, osan ne'e ita-boot sira nian, maibé kritériu mak ohin ha'u dehan katak tenke ema ne'ebé matenek, ema ne'ebé badinas ema ne'ebé luta na’in duni ba nia futuru, tanba governu labele fasilita ema ne'ebé la'ós luta nain. Luta na’in la signifika halo funu maibé  luta na’in ida atu hadi’a nia moris no mós atu ajuda rai ida ne'e," dehan diretór FDCH, iha Balide, Kuarta (6/03).

Nia hatutan, naran Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Humanu ne'e katak fundu ne'e iha atu ajuda timoroan sira ne'ebé la iha kbiit maibé nia matenek, nune'e mós ba timoroan sira ne'ebé iha kbiit maibé matenek nia mós iha direitu atu hetan fundu ida ne’e.

"Tanba vizaun FDCH katak atu prepara timoroan sira ne'ebé matenek hodi nune'e sira bele kontinua luta libertasaun povu nia, hasees povu husi ki’ak no mukit, husi diskriminasaun no injustisa, tanba ne'e husu ba ha'u-nia joven sira alin sira katak, labele husu estadu atu liberta ita-boot sira nia aan, maibé primeiru ita-boot rasik mak ajuda ita-boot nia aan, no liberta an husi diskriminasaun, injustisa ida ne'e," dehan nia.

Nia realsa, nu'udar diretór FDCH, ho esperansa katak, timoroan sira ne'ebé sei hetan fundu ida ne'e aproveita didi’ak hodi nune'e tinan lima ka sanulu oin mai, kontribui ba prosesu dezenvolvimentu iha Timór, katak sira mak sai autór ba dezenvolvimentu ida ne'e.

"Ha'u sei orienta ha'u-nia pesoál sira atu ita hotu hamutuk tenke lori fundu ida ne'e ba ema hotu, katak, sé de'it mak matenek nia iha direitu atu hetan fundu ida ne’e, maibé ha'u sempre dehan, ha'u presiza ema matenek hodi ha'u bele suporta nia, ha'u la presiza ema ne'ebé hakarak de'it osan. Tanba ne'e ha'u husu ba ha'u nia joven sira, alin sira, estudante sira, prepara imi-nia aan ba estuda didi’ak aproveita fundu ida ne'e," dehan nia.

Diretór ne'e hatutan, nia sei esforsu aan iha tinan oin atu  hasa’e tan vaga ba estudante sira iha Timór laran tomak, liu liu bolsu por méritu, tanba FDCH nia programa ida konsellu administrasaun aprova tiha ona iha dia 1 fevereiru katak, mínimu kada tinan suku ida tenke reprezenta ema ida hodi hetan bolsu estudu.

"Tanba ha'u fiar katak husi suku hotu-hotu iha Timór laran tomak pasti iha ema ida ne'ebé matenek iha ne'ebá, tanba ne'e ami-nia programa hanesan ne'e, maibé buat hotu-hotu tenke priénse kritériu, esforsu maka’as, tenke garante ho kualidade.Tanba ne'e husu ba joven sira atu esforsu aan, ita bele ki’ak ba osan maibé labele ki’ak ba matenek tanba tempu agora iha estratéjia oioin atu sai matenek. Ami prontu atu servi, ha'u dehan ba ha'u nia pesoál sira katak ita tenke sai pesoál ne'ebé esperansa ba ema labele sai fali bareira ba ita-nia ema hotu, tantu sé de'it ita prontu atu ajuda, fasilita saida mak ita bele ita tenke prontu atu ajuda," nia esplika.

Portantu, diretór FDCH hateten, iha nia mandatu sé mak la kumpri ka la eskola hotu tuir tempu determina nia tenke devolve osan ne'e fila fali, tanba sé ko'alia kona-ba ki’ak no direitu ema hotu iha Timór laran ne'e ki’ak no iha hotu direitu, maibé ita iha espesialidade, iha previléjiu ida, nune’e hetan ajuda ida husi estadu.

"Ba estudante sira ne'ebé inkomprimentus mak nia iha obrigasaun tomak atu devolve fali osan montante ne'ebé sira simu tiha ona, ida ne'e kritéria estandar ida ne'ebé iha mundu internasionál uza. Objetivu atu garante ema ne'e tenke sai luta na’in duni, la'ós nia ba estuda no halimar de'it ne'e la'ós luta na’in. Tanba ne'e atu garante kualidade edukasaun kualidade ema-nia matenek, entaun ami tau iha klaúzula ida.Nune'e iha ha'u nia mandatu sé mak la kumpri ka la eskola hotu tuir tempu determina nia tenke devolve osan ne'e fila fali," nia hakotu.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kinta, 07 Marsu 2024 17:37

Independente Digital TV