Deskonfia komete asédu sexuál, UNDIL deside fó suspensaun ba dosente LMS Featured

By Vascolino Germano Novembru 20, 2025 109
Foto:Google Foto:Google

DILI:  Deskonfia komete asédu sexuál hasoru estudante feto, Universidade Dili (UNDIL) deside fó suspensaun ba dosente LMS, nune’e livre hodi hein prosesu rezultadu investigasaun ne’ebé la’o tiha ona.

Reitór Universidade Dili, atual Prezidente Komisaun Nasional Eleisaun (CNE), José Agostinho Belo hatete, nia parte foti ona medida suspensaun ba dosente LMS atu labele kontinua halo nia kna'ar hodi hein prosesu tuir mai.

 “Ita-nia estudante sira hato'o ona  keixa mai, mesmu situasaun ne'e kleur ona, maibe ami foti kedan medida hodi halo  suspensaun, ita la haree ba akuzadu ne'e loos ka sala,” Afirma nia, ba jornalista sira, iha salaun CNE, Kaikoli, Kuarta (19/11).

Nia subliña, iha supensaun ne’ebé UNDIL foti hasoru akuzadu ne’e, atu labele hanorin no fo ezame proposta monografia ba estudante sira.

Kona-ba rezultadu investigasaun, Reitór ne'e afirma, dadaun ne'e UNDIL iha ona rezultadu, maibe sei hain desizaun husi Fundasaun.

“Rezultadu investigasaun iha ona, maibé Reitór labele foti desizaun mesak, horseik ami reuniaun ona ho Fundasaun no dosente sira hotu, deside atu entrega ba komisaun etika no dentolojia, atu hare kazu ne'e nia gravidade ka la’e,?, depois ita hola desizaun,” Nia aprofunda.

Nia husu estudante sira atu pasiensia hodi hein rezultadu, tanba kazu ne'e kleur ona, nune'e tenke trata tuir prosesu ne'ebe iha.

“Maibe Universidade nakloke ba se, tanba ida ne'e ita la komete, tanba ita hakarak ema hotu ne'ebe mai eskola iha UNDIL iha responsabilidade, tanba hanesan komunidade akadémiku,” Nia subliña.

Maibé tuir nia, bainhira estudante sira la satisfas, bele lori ba Polisia sientífiku Investigasaun Kriminal no Ministériu publiku.

“Antes asedu sexual ne'e mosu, parte Reitór hasai sirkular ida, hodi hasai hotu vidru janela sira ne'ebe metan,” Nia hakotu.

Molok ne'e, Portavos Vitima Universidade Dili, Adelcia da Costa Belo hatete, Universidade nu’udar instituisaun akadémiku ida ne’ebé iha papél fundamental tolu maka aprende, peskiza no kontrolu.

Maibé infelizmente sira haree  daudaun ne’e, mosu polémika oi-oin kona-ba asédiu sexuál, presaun, intimidasaun, violasaun ba direitu no liberdade.

“Ho situasaun ne'e halo estudante feto sira sai vítima, trauma, la konfortavél no la seguru atu aprende siénsia,” Afirma nia ba jornalista sira, iha HAK, Farol, Tersa (21/10).

Nia konta tuir, asédiu sexuál ne’ebé dosente LMS iha UNDIL komete ne’e, iha forma tolu, ida maka fizikamente nia prátika lamas hakuak, dada vítima sira nian sutian talin, bainhira kaer liman ho estudante sira, nia sempre ko’i ka kebit vítima sira nia liman ho jestu ne’ebé la apropriadu.

Aleinde ne'e, liu husi  verbalmente nia ko’alia hasoru vítima sira ho lian, ‘o agora bonita loos ne’e, no seksi los ne’e, leten deit bonita tiha ona satan okos’ no ida seluk mak   liu hósi via Whatsapp.

“Asediu sexuál ne’ebé komete hósi dosente (UNDIL) ho insial LMS hasoru estudante sira, iha Fakuldade Siénsia Politika, Universidade Dili, Kazu ida ne’e, la’os foin mak akontese. Maibé, akontese fila-fila ona, durante tinan barak, hahú hósi semester rua, até agora semester neen (6),” Nia afirma.

Maibé, infelizmente autor nafatin kontinua halo asédiu hasoru estudante seluk ne’ebé ikus sai hotu vítima, bainhira estrutura Fakuldade  fó xamada atensaun ba dosente LMS ne’e, maibé nia rasik ameasa estudante sira katak iha ezame monografia sei la liu.

“Depois, iha momentu kuandu, estrutura Fakuldade fó xamada atensaun ba dosente LMS, nia rasik ko’alia bá estudante balun katak, buat ita halimar deit mós imi bele hato’o keixa ne’e, imi halo hanesan ne’e, keta halo bá loron ruma imi ezame monografia la liu karik,” Nia dehan.

Nune’e, nia subliña, vitima remete karta suspensaun ba fakuldade no karta demisaun ba Universidade ho prazu preskrisaun loron rua, atu nune’e Universidade uja uza nia kompetensia tomak hodi demite dosente LMS husi kargu dosente.

"Ohin estudante hamutuk ho vítima sira, ami ezije nafatin ba Reitór UNDIL atu bele uza nia kompetensia tomak hodi foti medida rigorozu tuir estudante vitima sira hotu nia hakarak, atu nune'e bele garante sustentabildade ba prosesu aprendijazen, ohin ho futuru tuir mai, Tanba ne'e, ami estudante nafatin hamutuk vitima hamrik firme, brani no desididu hodi ezije ba lia loos,” Sira husu.

Iha fatin hanesan, José Macêdo haforsa, dadaun sira asegura vitima sira no sei lori prosesu ne'e ba iha Ministériu Públiku (MP) no instituisaun relevante sira atu prosesu ne'e kontinua la'o.

“Provizoriamente ami rejistu vitima hamutuk nain ne'en (6), maibé iha balun ne'ebé hetan presaun barak, entaun sira retira tiha, agora dadaun hela de'it nain tolu,  Ami hanoin katak atu dehan na’in ida de'it mos ami la'o, tanba vitima brani ona para la'o ba oin,” Nia dehan.

Nia hatutan, aktu asédiu sexuál ne'e beibeik ona akontese iha Universidade Dili, kazu ne'e akontese uluk iha Fakuldade Direitu, maibé sira rezolve no hasai ona dosente ne'e, agora Siensia Politika ne'e mak vitima nain neen ne'e hetan asédiu sexuál husi dosente LMS de'it.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« November 2025 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
          1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30