Dalan Haat Halakon Ki’ak iha TL Featured

By Cristina Ximenes Outubru 16, 2023 2255
Autreach AJAR, Inocencio de Jesus Xavier. Foto:Dok. Autreach AJAR, Inocencio de Jesus Xavier. Foto:Dok.

DILI: Peskizadór Asia Justice And Rights (AJAR), Inocencio de Jesus Xavier hatete, atu halo redasaun ba kiak iha Timor-Leste, maka presiza investe iha edukasaun, agrikultura, turizmu no mós loke empregu, tanba polítika rai-laran ne'e la refleta ba realidade, ikus mai dezempregu aas kontribui ba númeru ki’ak.

Tanba ne'e, husu atu Timor-Leste bele sai nasaun ida prosperu hatuur justisa sosiál ba ema hotu-hotu maka tenke investe iha setór agrikultura, edukasaun, turizmu depois sira hotu iha universidade sira bele kria rasik ba sira nia an no bele kontribui ba GDP no GMP.

"Ami ko'alia kona-ba oinsá atu halo redasaun ba ema kiak mak ita investe iha edukasaun no setór sira ne'ebé importante liu mak setór agrikultura, setór turizmu no loke empregu. Tanba ita nia polítika rai laran ne'e la refleta ba ita nia realidade ikus mai ita nia dezempregu as kontribui ba númeru kiak, maibé tinan-tinan Parlamentu Nasionál aprova orsamentu bo'ot ba resolve saida," dehan Inocencio, iha knaar fatin, Faról, Sesta (13/10).

Nia hatete, ko'alia kona-ba rendimentu pur kapitál menus husi $ 0.50 kada loron, setór manufaktura ne'e menus husi 5%, ne'e hatudu katak ekonomikamente ne'e tun ba negativa, presiza restaura fali husi negativa ba normalizasaun ekonomia normalmente iha sa'e to'o 3% kada tinan depois bele kontribui ona ba kresimentu ekonómia rai ne'e bele fó ona empregu ba sidadaun sira redusaun númeru kiak.

Nia esplika, se tinan ba tinan mak harii polítika ida di'ak hodi bele absorve kiak iha rain hodi emprega dezempregu sira númeru kiak sei kontinua as, má-nutrisaun sei kontinua as no inan sira partus mate sedu tanba konsumu hahán ne'ebé la nutritivu ikus mai kontribui ba mortalidade inan no oan.

Iha fatin ketak, Akadémiku Universidade Nasionál Timor Lorosa'e (UNTL), Camilo Ximenes, preokupa ho dadus husi Asian nian katak Timor-Leste kiak primeiru lugar iha mundu, agora atu hadia ida ne'e oinsá tenke vontade mai husi líder liu-liu orgaun soberanu sira, tanba saida mak ema bolu Timor Leste nafatin tama iha kiak, indikadór importante ida ne'ebé uluk UNDP nian moris sosiadade ida nian.

Nia haktuir, agora moris sosiadade ida nian sukat husi sira nia kapasidade kompras ne'ebé loron ida nia han halo nusa, dala ida ka dala tolu. Agora ne'e ema hotu bele hola loron ida han bele dala tolu  maibé kuliadade hahán ne'ebé la konsumu, balun han etu de'it, balun hemu bee de'it karik ne'e primeiru, segunda nivél edukasaun sosiadade ninian, atinji to'o ona iha ne'ebé.

Tanba ho edukasaun ne'e mak bele halo mudansa ba vida sosiadade, agora universidade bele barak maibé kualidade sira to'o ona iha ne'ebé. Agora kualidade sira ne'e mai husi ne'ebé, la'ós títulu akadémiku ba professór sira ne'ebé hetan, maibé fasilidade sira ne'ebé iha atu suporta ninia professór sira atu halo servisu ho Finansas ne'ebé sufisiente. Terseiru infraestrutura sira ne'ebé iha, Timor ne'e bele ema na'in 20 bele riku iha ne'e, maibé sosiadade ida nia hela iha Kaikoli maibé nia kuru bee iha Balide mak lori mai ita sei nafatin kategória kiak.

Nia afirma, tanba ne'e indikadór sira ne'ebé presija tenke atinji ne'e mak bolu dezenvolvimentu sustentavel ne'e iha indikadór 17 ne'e ita tenke kore, karik TL entre 17 ne'e área ne'ebé kore hanesan saúde kore ona ka la'e.

Nia esplika, relatóriu ne'ebé Diretór Saúde Nasionál fó sai katak ita haruka pasiente ida ba estrajeiru halo tratamentu iha ne'eba, gatus entre $20 to'o $50 mill pasiente ida, se gastus ida barak hanesan ne'e ita hola de'it fasilidade hira mak nakonu tiha ona iha ita nia postu saúde sira tantu iha Dili no mós iha munisípiu sira mas polítika ne'ebé di'ak.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« September 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30