Bee-Moos iha Mundu Ameasa Pás no Estabilidade Featured

By Mariano Mendonca Maiu 26, 2024 215
Foto:Media GPM. Foto:Media GPM.

DILI: Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hateten, ema tokon rua resin iha mundu ne’ebé la asesu bá bee moos bele sai hanesan ameasa ba situasaun pás no estabilidade internasionál.

Tuir komunikadu ne'ebé INDEPENDENTE asesu, Primeiru-Ministru ko’alia asuntu ne’e bainhira sai oradór konvidadu iha painél altu nível: konferénsia internasionál kona-ba bee tuir Espíritu Bandung ho tema “Bee no pás”, iha Bali, Tersa (21/5).

“Ema tokon rua resin iha mundu mak la asesu ba bee moos. Ida ne’e la’os de’it nu’udár situasaun emerjénsia umanitária ida, maibé mós sai hanesan ameasa boot ida bá pás no estabilidade internasionál,” dehan nia iha komunikdu ne’e.

Iha intervensaun PM hateten, kuaze tinan 70 depois de Konferénsia Bandung nian ne’ebé konsege halibur lider sira husi Ázia no Áfrika, Timor-Leste mós kontinua inspiradu husi Espíritu Bandung nian. Espíritu ida ne’ebé enkarna esperansa no posibilidade bá mundu pós koloniál ne’ebé nakonu ho dame, igualdade no solidariedade internasionál.

“Ohin loron, ita enfrenta dezafiu globál, ita bele hetan benefísiu husi reflesaun no vizaun husi líder boot sira ne’ebé partisipa iha Konferénsia Bandung, inklui Nehru, Nasser, Sukarno e Zhou Enlai,” dehan PM Xanana.

Xefe Governu ne’e mós konsidera simeira Bandung Spirit Water demonstra oinsá Indonézia kontinua dezempeña ninia papél importante ida iha lideransa bá asuntu sira globál nian.

Tan ne’e, nia dehan, tenke intende katak, bainhira laiha dezenvolvimentu sustentável ne’ebé inklui bee no saneamentu labele akontese pás. Bainhira la iha pás maka sei la akontese dezenvolvimentu sustentável.

“Ami nia país, Timor-Leste, aprende no foti lisaun ida ne’e nakonu ho sakrifísiu no difísil. Dala ruma bele dehan katak, sivilizasaun ne’e ho nia distánsia oras sia de’it husi anarkia. Sim, asesu bá bee moos ne’e importante. Seguransa hídrika hanesan seguransa nasionál. Seguransa hídrika hanesan seguransa internasionál,” dehan Komunikadu.

Tuir Xanana Gusmão, konflitu kona-bá bee iha poténsia boot atu harahun komunidade sira, rejiaun sira no mós nasaun sira. Bainhira bee laiha ekonomia laiha, laiha dezenvolvimentu, no laiha sosiedade.

"Ezemplu kona-bá krize refujiadu sira hosi Europa, ema rihun atus resin mak halai hosi konflitu iha Áfrika no iha Médiu Oriente. Imajina de’it bainhira akontese kolapsu iha abastesimentu bee nian, sei rezulta dezlokamentu umanu no trajedia ne’ebé bo’ot liu," haktuir komunikadu.

Agora daudaun, Timor-Leste mós enfrenta alterasaun klimátika sira ne’ebé hamosu rai maran grave iha mundu tomak no ida-ne’e sai hanesan injustisa grave tanba nasaun industrializadu sira kria situasaun emerjénsia globál ida ne’ebé fó impaktu boot bá nasaun ki’ak no vulnerável sira.

Reforsa komunikadu Xanana Gusmão dehan tán, maski nesesidade bee nian bele sai ameasa bá pás, maibé mós asesu bá bee bele sai hanesan arma funu nian. Tanba ne’e, hanesan iha Gaza, abastesimentu alimentu no bee blokeadu totál. Ida ne’e kria hela dezastre umanitária ida, ne’ebé hamosu sofrimentu no mate.

Ikus liu, Xanana Gusmão subliña katak, ema hotu tenke rekoñese katak asesu bá bee-moos hanesan direitu umanu ida. Nune’e, Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável 6 prevé katak, to’o tinan 2030 tenke iha ona asesu universál no ekitativu bá bee-moos no tenke asessível bá ema hotu-hotu, hanesan mós Objetivu sira Dezenvolvimentu Miléniu antes ne’e, dalaruma mós labele alkansa Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável.

Entaun, presiza iha esforsu globál ida sustenta ho verdadeira solidariedade internasionál atu bele alkansa mudansa.

“Ita presiza hetan inspirasaun hosi Espíritu Bandung nian atu ita bele fornese bee no saneamentu bá ema hotu - no atu bele konstrui mundu ida ne’ebé nakonu ho pás,” nia konklui.

Xanana Gusmão espresa sentimentu kontente tanba bele partisipa iha Simeira Bandung Spirit Water no iha Painél Altu Nível: “Bee no Pas” nu’udár onra bo’ot ida atu fahe esperiénsia hamutuk ho líder sira no espesialista estraordinária sira.

Entretantu, iha abertura Simeira Bandung Spirit Water, Sekretáriu Jerál Organizasaun Nasaun Unidas (ONU), António Guterres fó atensaun bá problema bee-moos iha mundu tanba kompetisaun moris ne’ebé la saudável, konsumu bee ne’ebé laiha sentidu, inklui poluisaun ne’ebé lori venenu hodi harahun forsa vitál mundu nian.

Atensaun ne’e, António Guterres fó sai liu husi gravasaun vídeo ne’ebé loke iha serimónia abertura World Water Forum bá dala-10, iha Nusa Dua, Bali.

“Tema bá tinan ida-ne’e relevante tebes, bee mak xave bá prosperiedade kolektiva. Maibé, bee iha ohin loron iha hela ameasa nia laran,” Guterres fó atensaun husi gravasaun, Segunda (20/05).

Nia mós konsidera bee nu’udár fonte bá vida ne’ebé importante tebes bá saúde públika, ekosistema, no biodiversidade.  La’os ne’e de’it, mudansa klimátika mós bele hamosu dezastre bá vida umana. Problema ida-ne’e mós sai hanesan problema mundiál no problema Estadu iha nasaun hotu-hotu nian konsiente ida-ne’e.

Tan ne’e, tuir nia, World Water Forum bá dala-10 sai hanesan oportunidade krusiál tebes atu halo diskusaun klean no buka solusaun hamutuk bá problema bee no saneamentu, hamenus risku dezastre, governasaun, rijidez finanseira no inovasaun.

Ho ida ne’e, Guterres agradese bá Estadu Indonézia no Konsellu Mundiál Bee nian ne’ebé sai ona uma na’in bá komemorasaun World Water Forum bá dala-10 ne’e.

“ONU fó apoiu bá Indonézia iha esfrosu ida-ne’e. Depois de Konferénsia ONU nian kona-bá Bee iha tinan kotuk, iha fulan Jullu tinan ne’e sei lansa estratéjia foun ida bá hotu-hotu kona-bá sistema ONU nian kona-bá bee no saneamentu,” nia informa.

Iha serimónia abertura mós Prezidente Repúblika Indonézia (RI), Joko Widodo fó-sai inisiativa prinsipál foun haat hosi Indonézia nian iha Konferensia internasionál World Water Forum bá dala-10 iha Bali.

Insiativa prinsipál foun haat ne’e mak hanesan, primeiru estebelesimentu loron mundiál Lagoa, segundu estabelesimentu Sentru exelénsia ida iha Ázia-Pasífiku, terseiru maka Jestaun sustentável bee iha país insula kiik sira no ikus dahaat maka levanta projetu sira kona-bá bee nian.

"Bee la’ós de’it hanesan produtu naturál, maibé hanesan produtu kolaborasaun ne’ebé unifika ita, nune’e presiza esforsu koletiva atu bele kuidadu hamutuk produtu ne’e,” tenik Komunikadu.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Segunda, 27 Maiu 2024 20:17

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« September 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30