Tuir La’o Hamutuk katak EUA nian atake ba Iraun nudár krime, violasaun kontra lei internasionál, viola karta ONU no kontra rasik Konstituisaun EUA.
“Konflitu ida ne’e dala ida tan reprezenta violasaun ba orden internasionál ne’ebé bazeadu ba regra sira no ba integridade sistema seguransa koletivu tuir Karta Nasoins Unidas. Lei internasionál tenke aplika ho koerénsia, imparsialidade no konsisténsia ba parte hotu, independentemente husi aliansa polítika ka interese estratéjiku,” Sita komunikadu ne’ebé Media INDEPENDENTE asesu, iha Tersa (03/03).
Timor-Leste, hanesan nasaun ne’ebé hetan benefísiu husi lei no solidariedade internasionál no sistema multilaterál iha ninian prosesu manán soberania no konstrui estadu, iha responsabilidade moral no istórika atu defende orden internasionál ne’ebé bazeadu ba lei, soberania iguál no rezolusaun pasífiku konflitu sira.
Obrigatoriedade Lei Internasionál no Limitasaun Uza Forsa
Tuir Artigu 2(4) Karta Nasoins Unidas, estadu sira iha obrigasaun atu la uza ameasa ka uza forsa kontra integridade territorial ka independénsia polítika Estadu rai seluk. Prinsípiu ida ne’e mak pilar fundamental ba estabilidade no seguransa internasionál.
Artigu 51 Karta Nasoins Unidas rekoñese direitu naturál autodefeza individual ka koletiva bainhira atake armadu akontese. Maibé, ezersísiu direitu ne’e tenke respeita estritamente prinsípiu nesesidade no proporsionalidade, no presiza iha fundamentasaun objetiva, prova sufisiente no transparénsia.
Artigu 8bis Estatutu Roma define krime Agresaun “the use of armed force by a State against the sovereignty, territorial integrity or political independence of another State, or in any other manner inconsistent with the Charter of the United Nations."
Interpretasaun ne’ebé ultrapasa limite jurídiku ne’ebé iha lei internasionál bele halo fraku sistema seguransa koletivu no hamosu presedente perigozu ba lejítimasaun uza forsa unilaterál.
Direitu Internasionál Umanitáriu no Protesaun Sivíl
Hanesan konsekuénsia atake ida ne’e, liu ema na’in 500 iha Iraun lakon ona sira nia moris, no ema balu iha Izraél, forsa militár EUA nian, no rai seluk iha rejiaun. Chega!
Parte hotu iha obrigasaun atu respeita Direitu Internasionál Umanitáriu, inklui:
- Distinsaun estrita entre alvu militár no populasaun sivíl no objetu sivíl;
- Respeitu rigorozu ba prinsípiu proporsionalidade;
- Adosaun medida preventiva ne’ebé efetiva hodi hamenus risku ba populasaun sivíl no infraestrutura esensiál.
Protesaun sivíl sira nudár obrigasaun ba seguransa no dignidade umana tenke tau iha sentru konsiderasaun polítika no militár. Violasaun norma sira ne’e bele hamosu irresponsabilidade internasionál no halo kredibilidade orden global.
Multilateralizmu no Responsabilidade Koletiva Sistema Nasoins Unidas iha papél sentrál atu prevene agravamentu konflitu no promove solusaun diplomátiku. Fortalesimentu diplomasia multilaterál no respeitu ba Karta Nasoins Unidas mak fundamentu ba seguransa globál.
Enfrakezimentu sistema multilaterál bele hamosu inseguransa jurídika internasionál no aumenta risku konfrontasaun sistémiku entre poténsia sira. Nasaun ki’ik hanesan Timor Leste depende maka’as liu ba orden internasionál ne’ebé bazeadu ba regra no ba protesaun soberania iguál.
La’o Hamutuk Rekomenda ba;
- Parte hotu liu-liu EUA no Izraél atu imediatamente hapara operasaun militár no hamenus tensaun;
- Atu retornu diálogu diplomátiku ho boa fé no mediadu husi mekanizmu multilaterál;
- Atu respeita integralmente Karta Nasoins Unidas, Estatutu Roma no Direitu Internasionál Umanitáriu;
- Ba Governu Timor-Leste atu reafirma ninian pozisaun prinsipál pro-pás no pro-lei internasionál, no prepara medida preventiva hodi proteje populasaun husi impaktu ekonómiku global.
Paz no seguransa global la bele konstrui liu husi intensifikasaun militár. Forsa la bele substitui lei. Orden internasionál ne’ebé bazeadu ba regra sira mak garantia fundamental ba estabilidade global no protesaun ba nasaun ki’ik. La’o Hamutuk reafirma katak diplomasia, diálogu no justisa mak fundamentu ba solusaun sustentavel no preservasaun dignidade umana.








