Asesór Prinsipal Asuntu Inkluzaun Sosial Konsidera Jardin Kampung Alor la Favorável ba EhD Featured

By Estajiaria Zélia da Costa Fevereiru 07, 2024 3079
Asesór Prinsipál Asuntu Inkluzaun Sosiál iha Palásiu Prezidensiál Gaspar Afonsu. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Asesór Prinsipál Asuntu Inkluzaun Sosiál iha Palásiu Prezidensiál Gaspar Afonsu. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Asesór Prinsipál Asuntu Inkluzaun Sosiál iha Palásiu Prezidensiál, halo observasaun direta ba espasu Jardin Toleránsia Kampung Alor, hodi akompaña asesibilidade no fasilidade espesífiku ba Ema ho Difisiénsia (EhD) matan.

Tuir Asesór Prinsipál Palásiu Prezidensiál ba Assuntu Inklusaun Sosiál, Gaspar Afonso hatete, triste kondisaun sira tanba kompaña Manubei konstroi jardin refere difikuldade ba EhD atu asesu.

Tuir nia, hakarak ba uluk lai asesibilidade espesífiku ba ema ho difisiénsia matan nian, kona-ba bloku matadalan ba ema difisiénsia matan iha fatin públiku.

“Triste oitan tanba ne'e ladún favorável ba ema difisiénsia matan, tuir loloos sira tenke konsulta ho EhD matan no ema ho difisiénsia sira atu nune'e bele hatene sá estandar mak sira bele tau iha ne'e. tanba ha’u la’o iha nasaun barak ezemplo iha Jogja, ema nia jardin block la’os tetuk hanesan buat ida timbul ne'e, ema difisiésia matan sente katak movimentu iha trotoár leten iha jardin ne'e,” dehan nia ba jornalista sira Kampung Alor Dili, Kuarta (07/02)

Nia sujere, ema ho difisiénsia sira hakarak iha trotoár sira, la’os iha jarin mak uluk, atu nune'e ema ho difisénsia matan halo movimentu ne'e la bele difikulta sira.

“Entaun ohin ami mai iha ne’e ha’u ho ha’u-nia ekipa hakarak atu observa direita katak ne'e responde duni ba ami-nia nesesidade ka lae,” hateten nia.

Tanba ne’e mak hakarak rekomenda hahú husi nasionál mak ba, se nasional de’it la iha sá tan ko’alia ba munisípiu, sira hakarak enjiñeiru sira ne'ebé dezeña, presiza konsulta ho sira, rona sira-nia hanoin atu nune'e sira bele fo saída mak sira nia hakarak no sira mak sente ida ne'e mak justu, se kompaña sira mai implementa de’it, ida ne’e mak la justu.

“Se justu liu mak enjineiru sira atu halo dezeñu tenki konsulta ho ami rona ami-nia hanoin husu jardin block ne'e tau modelu ida ne'e mak loos, rampang ne'e tau iha estandar ida halo nusá,” dehan nia.

Nia afirma tan, tenke foti referénsia husi nasaun vizino liu-liu Australia no Indonesia, situasaun sira hanesan ne'e mak sira hakarak mai observa no hatene.

Sira espera, ba asuntu ne’e Ministériu Planementu ho Ministériu Obras Públikas, bele toma konsiderasaun ho sériu ba situasaun ida ne'e, tinan 20 ona ukun an, mai to’o agora, asesibilidade de’it seidauk estabelese di’ak ba EhD.

Nia esplika, Ema ho difisiésia ne'e la tempo ona para konsidera hanesan ema moras no la’os konsidera hanesan ema karidade, maibé tenki fó oportunidade hodi goza sira-nia direitu nakonu tuir Konsitituisionál RDTL tuir artigu 16, 21 no artigu sira seluk ne'ebe ko’alia kona-ba direitu umano.

“ha’u sei fó asesoria ba presidente bainhira primeiru ministru mai enkontru semana ho Prezidente Repúblika, prezidente sei hato'o ida ne'e ba iha Primeiru-Ministru atu hatun orietasaun ba ministériu relavente sira bele hare situasaun tanba ne'e,” nia afirma.

Timor-Leste tenke hahú prepara nia aan ba setór ki’ik sira ne’e atu prepara adere ba ASEAN, tanba nasaun ASEAN sira seluk ema tau asesebilide ba EhD sira ema tau atendinentu, ema fó prioridade, oportunidade iha setór hotu-hotu.

Tuir dadus EhD iha sensus tinan 2022 ne'e iha 93.361 tanba ne’e presiza asesibilidade no atedimentu ida seriu inklui fasilidade ida adekuadu atu nune'e bele asesu tanba laos ema ferik no katuas de’it mak difisiénsia maibé ema idade zero to’o idade produtivu sira afeita EhD.

Iha fatin hanesan Tékniku Kompaña Manubei, Guido dos Santos Soares afirma, Iha buat ruma mak presiza hadia prontu kontribui ba malu servisu hamutuk para bele hadia diak liu tan.

“Ne’e implementasaun primeiru iha buat ruma ne’ebe maki ta seidauk bele halo kompletu iha ne’eba espera ita bele hadia diak liu tan tanba ida ne’e sei prosesu, prosesu impementasaun no fializa mais seidauk entrega mai iha tanba tuir data no fulan ne’ebé iha, iha fulan Fevereiru ne’e atu entrega ba ita atu ita loke ona ba públiku” dehan nia.

Nia realsa, kestaun ne’e tau ba konsiderasaun konsidera mos difisiénte sira no mos sasan ida ne’e husi Indonesia buat sasan ka jardin block ne’e sasan ne‘e importadu laos husi ita nia rai laran, maibe ita importadu husi rai liur.
Nia afirma tan, husi dezenu sira konseitu no sira iha prosesu naruk ne’ebé fo mai liu husi implementasaun no liu husi instituisaun relevantes barak.

“Ami konsulta parte hotu-hotu no konsulta to’o iha maluk difisiénte sira ne’e mos ami aprezenta iha ne’ebá kona-ba pisudetatil ne’ebe mak ita instala ne’e mos sei hetan aprovasaun husi difisiénte no parte hotu-hotu,’’ dehan nia.

Kompaña ne’e mós husu, karik sala bele kurize iha buat rua mak implementa ne’e tuir referensia, iha tipu rua, tipu ida lurus no tipu ida pontu, ida pontu nian ne’e mak instala tuir referensia.

Rate this item
(2 votes)
Last modified on Kinta, 08 Fevereiru 2024 20:41

Independente Digital TV