Prezidente Autoridade Protesaun Sivil, Jesuino Carvalho hatete, APS asina akordu ho Ajénsia Similie hanesan parseiru dezenvolvimentu ne'ebé fó atensaun liu alerta sedu ba komunidade sira kona-ba risku dezastre naturais iha Timor-Leste.
“Ohin mai selebra tan akordu ida ho sira Similie hanesan parseiru dezenvolvimentu ida ne'ebé, fó atensaun ne'e ba liu alerta sedu ba komunidade sira kona-ba dezastre naturáis,” Dehan Jesuino Carvalho, ba Jornalista sira, iha salaun APS Kaikoli, Segunda (09/03).
Nia dehan, foin lalais APS ba Munisípiu Vikeke iha inaugurasaun sentru evakuasaun no mós fatin ne'ebé mak atu utiliza aparelu hodi fahe mensajen ba komunidade sira.
“Ba halo inaugura sentru evakuasaun, depois mós inaugura mós fatin ida uza aparelu ne'ebé maka bele fó mensajen nu’udar alerta sedu ba ita nia komunidade sira, entaun ida ne'e Similie mak haree ba asuntu ne'e, sira ba monta aparellu ne'e ba iha área rurál, área ne'ebé maka risku teb-tebes ba dezastre, entaun nu’udar Autoridade Protesaun Sivil nu’udar instituisaun Governu ne'ebé mak servisu ba protesau sivil liu-liu haree liu ba dezastre naturais, ami agradese teb-tebes ba Similie nia inisitiva, hanoin hodi fo apoiu ba Governu liu-liu redusaun ba risku dezastre iha ita nia komunidade,” Nia haktuir.
Nia informa, aparelu ne'e moderniza tebes ba sistema alerta sedu liu husi mensajen, entaun ida ne'e ajenda Similie mak haree asuntu ne'e liu-liu iha área risku sira.
“Entaun sira ba monta sira nia aparelu sira ba iha área ne'ebé risku tebes ba dezastre, entaun nu'udar Autoridade Protesaun Sivil hanesan instituisaun governu ne'ebé mak haree liu ba dezastre naturais, ami agradese tebes Similie ninia inisiativa ninia hanoin di'ak ne'ebé mak apoiu governu liu-liu ba risku dezastre ita nia komunidade,” Nia haktuir.
Kona-ba akordu ida ne'e, nia dehan, la’os foin mak atu hahú, maibé servisu hala’o antes ona, Similie mós iha hanoin di'ak fó kapasitasaun ba pesoál APS sira, no mós Autoridade lokál sira inklui komunidade sira, atu bele iha koñesimentu di'ak ba sistema ne'ebé mak dadaun ne'e aplika iha komunidade nia leet.
“Hanoin di'ak sira ne'e ita la fó nia prazu, ita haree liu ba oinsá inisiativa sira hanesan ne'e, atu kontinua servisu atu habelar di'ak liu tan no haburas liu tan servisu ne'e ba oin, ne'ebé akordu ne'e ami bele revee kuandu iha buat ruma, ladún no relevante ona ami bele revee fali," Nia afirma.
Iha fatin hanesan, Chief Executive Officer Smart Training, Ana Paula da Costa reforsa, akordu ne’ebé Similie asina ho Autoridade Protesaun Sivil ho objetivu atu hametin sistema alerta sedu ba risku dezastre naturais iha TL.
“Ohin ami ho Autoridade Protesaun Sivil, ofisialmente asina ona Memorandu Entendimentu Similie, empreza Teknolójia klimátika ida atu hametin sistema alerta antisipada nasionál no redusaun risku dezastre nian,” Nia afirma.
Nia esplika, akordu refere ba tinan ida ne’e parte rua sei estabelese enkuadramentu resiprku ida ba kolaborasaun téknika.
“Parseria ne'e foka ba troka dadus meteorolojiku no hidrojeolojiku sira hodi hadi'a monitorizasaun no análize ba perigu naturál sira hanesan inundasaun no rai-monu, Similie sei utiliza ninia infrastrutura espesializada, inklui estasaun meteorolojiku automátiku sira (AWS) no ninia portál Must-Hazard Early Warning System (MHEWS) bolu Parabl, hodi fornese dadus no alerta automatizadu sira iha lempu-reál ba govemu no parte interesada jerál sıra APS, hanesan entidade nasionál ba resposta emerjénsia sei integra koñesimentu teknolojiku sira-ne'e iha sira ninia planeamentu kanjona avaliasaun risku, no inisiativa sira ba sensibilizasaun públika nian,” Nia relata.
Nia informa, Similie nia objetivu atu liga solusaun inovadorsira ne'ebé adapta ba jestaun risku, tanba ne'e mak halo esforsu konjuta ho protesta sivíl.
“Ami nia objetivu maka atu liga solusaun inovadora sira, ne'ebé adapta ba jestaun no analize dadus nian ho misaun esensiál protesaun sivil nian, esforsu konjuntu kolaborasaun ida ne’e inklui mós kapasitasaun téknika no peskiza hodi garante katak Timor-Leste nia estratejia jestaun dezastre sira dudu husi evidénsia,” Nia haktuir.
Tanba ne'e, foin dadauk Similie fó ona formasaun ba komunidade sira hamutuk na'in 80 oinsá atu hadook an husi dezastre naturais bainhira tempu udan.
“Formasaun ne'ebé Simelie durante ne'e mós fó formasaun ba komunidade vunerável sira, iha munisípiu no foin dadaun ne'e fó formasaun ba komunidade nain -80 ba sistema alerta sedu, oinsa sensebilizaun hodi hadok an husi fatin risku dezastre naturál,” Nia konklui.








