Items filtered by date: Sexta, 13 Marsu 2020

Sexta, 13 Marsu 2020 22:28

LAHER: Hakarak Kaer Rasik Rikusoin

DILI: Inisiadu furak no inovativu tebes sai hanesan inspirasaun ida hodi halo buat foun iha futuru. Úniku hamutuk dezenvolve rasik ita rain, maibé laos novidade foun, Fundasaun Kafé LAHER eziste ona iha loron 15 fulan-Janeiru tinan 2003.

LAHER nia signifikadu ne’ebé hanaruk, Letefoho, Atsabe, Hatolia, Ermera, no Railaku, mai husi Postu Administrativu ida, Munisipiu Administrativu Ermera.

Published in Nasional

DIL: Udan boot kuaze oras rua iha kapital Dili, hahú husi tuku haat (4:00 lorokraik) too tuku neen (6:00), sesta ohin rejulta labarik mane ida mate no feto na’in rua sei lakon, iha ponte Maufelo, Bekora, Dili.

Published in Nasional

DILI: Ministériu Saúde (MS) hasai amostra sidadaun Chili ne’ebé suspeita ba Coronavirus Disease 2019 (Covid-19) rezultadu teste hatudu negativu. Maski nune’e, Ministériu Saúde (MS) no Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) kontinua buka tuir hodi halo vijilánsia ba ema sira ne’ebé iha kontakta ho suspeitu ne’e.

Published in Nasional
Sexta, 13 Marsu 2020 16:26

Koligasaun AMP II Ambisiozu

DILI: Koligasaun foun ne’ebé lidera husi Partidu Congresso Nacional Reconstrução Timo-Leste (CRNT) ho ninia aliadu sira ambisiozu tebes bainhira aprezenta lista Primeiru Ministru (PM) ba Prezidente Repúblika.

Akademista Universidade da Paz (UNPAZ), Fernando Gusmão hateten, sedu liu ba koligasaun CNRT hatama lista tanba Prezidente Repúblika seidauk hatudu ofisialmente alidu ne’e atu forma governu.

“Prezidente foin husu sira-nia legalidade ne’e prienxe ona kritériu ka lae, tanba ne’e mak Prezidente haruka fila hodi halo konferénsia atu prenxe kritériu”, dehan nia, iha UNPAZ, horisehik.

Eis deputadu ne’e dehan, Prezidente Repúblika seidauk haruka forma governu tanba tempu seidauk to’o. Tuir loloos aliansa foun labele hatudu uluk Primeiru Ministru foun tanba Primeiru Ministru atuál legalmente to’o ohin loron sei hala'o funsaun.

“Sei ita hatudu Primeiru Ministru foun signifika iha nasaun ida iha Primeiru Ministru rua, tanba ne’e mak dehan sedu demais. La’ós dehan labele maibé tempu seidauk to’o”, tenik Fernando .

Nia akresenta, kuandu presidente aseita ona karta demisaun husi Primeiru Ministru atuál, Taur Matan Ruak, entaun bele ona tanba Prezidente fó ona sinál atu koligasaun foun aprezenta estrutura governu nian. Enkuantu ida ne’e seidauk kalma lai, tanba mekanizmu legál ne’e iha Prezidente nia-liman.

Nia dehan, atu deside forma governu lei inan fó kompeténsia ba Prezidente Repúblika mak deside, nune’e hein de'it sé mak atu forma governu.

Iha enkontru lider nasionál Presidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, deklara haruka partidu sira buka malu atu ko'alia la’ós atu forma governu nune’e, karik Prezidente nian hanoin oinsá atu bele asegura governu ne’e.

“Prezidente la ko'alia dehan partidu buka malu ko'alia malu la’ós atu forma governu foun, maibé buka malu atu rezolve situasaun. Prezidente foin ko'alia rohan de'it ita mak presiza tetu no analiza tuir legalidade”, tenik nia.

PLP Husu Koligasaun Forma Governu

Bankada Partidu Libertasaun Populár (PLP) husu koligasaun foun kompostu husi CNRT, KHUNTO, PD, UDT no FM forma ona governu atu atende ba Dotasaun Orsamentu Temporariu (DOT) ba fulan-Abríl, tanba laiha ona osan atu sustenta mákina Estadu.

Vise-Prezidente Bankada PLP, Francisco Vasconcelos hateten, depois Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020 la pasa iha Parlamentu Nasionál, Estadu la'o orsamentu duadesimu iha Janeiru to’o Marsu de’it.

Nune’e, iha fulan-Abríl osan laiha ona, entaun sei afeta ba eletrisidade tenke mate, kontratadu no funsionáriu, defeza no seguransa nian ne’e problema boot tebes.

“Ho situasaun ne’e bankada PLP husu partidu polítiku sira ne’ebé forma ona koligasaun AMP foun, tenke fó solusaun lais ba impase ne’e,” dehan nia, liuhusi komunikadu imprensa, ne'ebé diáriu ne’e asesu.

Tanba tuir nia, atu foti osan tenke hetan aprovasaun iha Parlamentu Nasionál, nune’e partidu koligasaun foun ne’e bele ona garantia atu foti desizaun.

Koligasaun Foun Viola Konstituisaun

Bankada PLP konsidera koligasaun foun ne’ebé mak lidera husi partidu CNRT ho nia aliadu KHUNTO, PD, PUDD, UDT,FM Viola Konstitusaun Repúblika Demokratika Timor-Leste (KRDTL) hamosu golpe hasoru estadu.

Vise-Prezidente Bankada PLP, Deputadu Francisco Vasconcelos hateten, koligasaun foun sira haruka ona pedidu Prezidente Repúblika atu halo audiensia no sira indijita ona primeiru ministru.

“Sira viola tiha ona artigu 106 konstitusionál, sira tenke komprova hodi hatudu ba prezidente katak partidu maioria mak ida ne’ebé tenke iha maioria ida mak bele forma no indijita primeiru ministru,”dehan nia, komunikadu empresa, iha PN, horisehik.

Tuir vise- xefe bankada PLP, katak artigu 106 katak (primeiru ministru indijita pelo partidu mais votadu com aliansa maioria parlamentár), agora meza parlamentu nasionál kinta lezislatura propoin husi CNRT, PLP, KHUNTO, UDT/FM sei mantein.

Tamba nia husi koligasaun foun labele ingnora parlamentu nasionál tamba sira tenke haree par hatudu sira maioria duni iha parlamentu, sira hatene duni sira maioria duni parlamentu ka lae?.

Ho situasaun ne’e katak koligasaun foun tenke halo distituisaun ba meza parlamentu nasionál depois mak sira garante ba prezidente repúblika katak iha ona maioria ida iha parlamentu nasionál hodi husu prezidente repúblika atu indijita primeiru ministru.

“Maibé iha meza PN sira seidauk rezolve halo nusa mak sira indijita primeiru ministru, ne’e ba partidu PLP katak tentativas golpe estadu,”dehan nia.

Pedidu Demisaun primeiru ministru nian seidauk aprova no dekreta iha prezidente repúblika meza PN sira mantein ida ne’e signifika situasaun la'o normál hela.

“sira indijita primeiru ministru ne’e mak ami dehan tentativa golpe estadu ne’e viola regras, públika tenke hatene ida ne’e, see lae ita lori konfuzaun,”dehan nia.

Ho nune’e koligasaun foun labele indijita primeiru ministru ida, bainhira primeiru ida sei iha, nia dehan iha regra jurídiku Timor-Leste laiha definisaun ida kona-ba governu de jestaun, governu agora ne’e pena poder.

Maibé problema nia problema mak estadu ne’e laiha orsamentu jeral estadu atu halo dezenvolvimentu, maibé iha orsamentu atu sustenta mákina estadu

“Ami observa sira nia lala'ok sira sei la ba, tamba ne’e sira tenke hadutu katak sira labele ka sira hatudu katak sira bele tenke hatudu faktus halo nusa mak sira bele indijita primeiru ministru sira tenke maioria parlamentár preve iha artigu 106,” nia hateten.

Iha Fatin hanesan Prezidente Bankada CNRT, Duarte Nunes hateten, koligasaun ne’e prienxe ona rekizitu, agora prezidente repúblika nia liman atu foti desizaun.

Maibé ida-idak halo nia interpretasaun ne’e normal, nasaun ne’e lei nain no halo lei mós barak kolia sira nia hanoin.

“Ami respeita see mak kolia, depois ita iha tribunal rekursu atu foti desizaun ikus,”dehan nia.

Tamba iha tribunal rekursu espera katak iha kondisaun atu halo interpretasaun ne’ebé diak par hot-hotu uja hola desizaun politika ne’ebé nasaun presija.

“Mosu duni golpe estadu ka la’e?, agora ema halo golpe asaun armada ne’e buat seluk, ida politika ne’e see mak halo golpe ha tribunal rekursu atu deside,” nia hateten.

Nia dehan koligasaun foun ne’e garante, tamba iha kadeira 34 no lei fo dalan atu forma governu.

Published in Nasional

DILI: Profesional saúde sira iha Hospital Nasionál Guido Valadares (HNGV) hasoru hela problema ho ahi ne'ebé mate-lakan. Problema ne'e bele fó ameasa ba pasiente sira-nia vida.

Tuir informasaun husi fonte ne'ebé lakohi públika ninia identidade katak, iha Kinta (12/03) loraik tuku neen ho balun ahi iha ospital nasionál mate, hafoin menutu lima tuir mai ahi lakan hikas, maibé la kleur mate fila fali.

Published in Nasional

Independente Digital TV