Haree Susesu no Frakeza Alkatiri husi Oklu Seluk Featured

By Domingos Gomes Agostu 01, 2019 4788
Alkatiri. Foto INDEPENDENTE Alkatiri. Foto INDEPENDENTE

DILI: Eis Primeiru Ministru Mari Alkatiri hala’o ona ninia serbisu durante tinan lima (5) iha Rejiaun Administrativa Espesial Oekusse Ambeno (RAEOA). Iha susesu balun ne’ebé nia konsege hetan, maibé mós iha frakeza balun ne’ebé futuru Prezidente Autoridade RAEOA presiza hadia.

Deputadu sira husi bloku Aliansa Mudansa ba Progresu rekoñese susesu ne’ebé Mari Alkatiri hetan ona iha RAEOA, maibé iha mós nota balun ne’ebé tuir sira sai nu’udar frakeza husi lideransa Mari Alkatiri.

Deputadu husi bankada PLP Abel Pires apresia ho dezenvolvimentu iha Oekusse durante lideransa Alkatiri.

Maibé, tuir nia, dezenvolvimentu ne’ebé la’o iha RAEOA konsentra de’it iha Pante Makasar, kapital Oekusse.

“Ha’u hanoin kompara ho osan boot ne’ebé mak aloka ona ba RAEOA podia dezenvolvimentu ne’e desentraliza labele buat hotu-hotu halo de’it iha Pante Makasar,” dehan deputadu ne’e iha PN, Kuarta (31/07).

Tanba, nia fó razaun maioria populasaun Oekusse la’os hela iha Pante Makasar nune’e tenke desentraliza.

“Hanoin (desentralizasaun) ne’e mak Mari Alkatiri la konsege halo. Buat hotu-hotu konsentra de’it iha Pante Makasar,” dehan nia.

Nia dehan, loloos iha ninia mandatu durante tinan lima, estrada iha RAEOA labele par de’it kapital maibé tenke liga hotu ba to’o area rural.

Deputadu bankada CNRT Aderito Hugo da Costa reforsa, infra-estrutura iha kapital Oekusse, Pante Makasar, hahú indika ona katak infra-estrutura baziku di’ak uitoan ona kompara ho tinan lima liu ba kotuk.

Nia dehan, problema ida ne’ebé pendente ba Oekusse mak iha lei define Oekusse nu’udar Rejiaun Administrativu ida hodi kria kondisaun sai nu’udar zona sosial no merkadu.

Maibé, nia dehan, pergunta mak zona espesial merkadu mak ida ne’ebé?

“Hein katak figura foun ne’ebé (sei troka Alkatiri) halo konsentrasaun ba zona espesial merkadu halo nusa hodi nune’e setór privadu sira bele investe, bele goza rejime espesial ruma, entermu komersiu industria ninian ruma karik bele dezenvolve”.

Nia dehan, nasaun viziñu sira interesante atu mai iha Oekusse hodi bele halo investimentu, maibé problema mak seidauk iha rezime espesial ida.

“Rezime espesial ida kona taxa ninian, importasaun no exportasaun, kriasaun animal, produsaun ho rezime espesial ida iha Oekussi maibé agora seidauk iha.”

“Agora kestaun ba zona sosial merkadu ne’e mak ida ne’ebé seidauk hatene. Atu fa’an, deversifika foos 6 grama, atu diversifika kriasaun animal hanesan karau maibé seidauk hatene,” dehan nia.

Deputadu CNRT ne’e dehan, daudauk ne’e folin karau no foos iha Oekusse hanesan mós ho folin iha Maliana.

“Agora zona sosial merkadu mak ida ne’ebé? koparasaun taxa nafatin hela iha rezime sentral iha Timor ho mós Oekusse hanesan de’it, ne’ebé espesial de’it seidauk hetan,” hatete eis Prezidente PN ne’e.

Tan ne’e, tuir nia, autoridade sira iha RAEOA iha obrigasaun atu dezeñu politika ida hodi bele define zona ekonomia espesial sosial no merkadu ne’e oinsa.

“Labele temi de’it naran ne’ebé famozu loos, ZEESM, maibé ZEESM ne’e mak saida, laos atu haree ponte no irigasaun Tono, ne’e infra-estrutura ne’ebé kria kondisaun,” nia esplika.

Rate this item
(1 Vote)

Independente Digital TV