×

Atenção

JUser: :_load: Não foi possível carregar usuário com ID: 422

TL Prepara An Sai Membru WTO

By KI Marsu 17, 2017 2057
Palacio Governu Timor-Leste Palacio Governu Timor-Leste

DILI:Timor-Leste hakarak sai membru ba Organizasaun Mundiál ba Komérsiu (OMK) ka World Trade Organization (WTO) tanbasei fó benefísiu ba Timor-Leste iha área komérsiu nian iha futuru.

“Prosesu atu tama ba OMK ne’e liu husi prosesu ne’ebé naruk, bele lori prosesu to’o tinan 15, tanba ne’e agora daudaun Timor-Leste sai observadór ba prosesu ne’e, ha’u hanoin di’ak tebes tanba bele aumenta grupu tékniku no Governu nia koñesimentu no prepara an didi’ak molok sai membru,”informa Ministru Estadu Koordenador ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Agrikultura no Peska, Estanislau Aleixo da Silva iha abertura ba workshop kona-ba OMK nian ho Sosiedade Sivíl, Akadémiku, Setór Privadu no Grupu Tékniku iha salaun enkontru TradeInvest Colmera, Dili foin lalais ne’e.

Iha fatin hanesan, Prezidente Grupu Tékniku Traballu Interministerial atu apoiu Governu kona-ba adezaun ba Organizasaun Mundiál ba Komérsiu Fernanda Borges hatete, Timor-Leste hakarak tama ba OMK tanba organizasaun ida ne’e mundiál ne’ebé fó protesaun ba nasaun ki’ik ka boot kona-ba komérsiu nian.

“Ida ne’e importante ba Timor-Leste tanba Timor-Leste iha rekursus barak ne’ebé ita hakarak atu fa’an ba rai li’ur. Bainhira ita tama iha OMK, ita hetan protesaun liu husi regras ne’ebé aplika hanesan ba nasaun ki’ik ka boot, riku ka ki’ak, laiha diskriminasaun ba nasaun ida. Ita hotu tuir regras ne’ebe mak OMK iha,”tenik Borges.

Prezidente Grupu Tékniku ba OMK ne’e hatutan, atu halo komérsiu ne’ebé di’ak no seguru, la’os Governu mesak mak halo ida ne’e, maibé envolve setór privadu sira. Governu fasilita no ajuda kria regras ne’ebé la prejudika ba setór privadu sira bainhira sira hakarak atu halo komérsiu.

Entretantu, Oradór Dra. Margaret Liang, Adjunct Senior Fellow S. Rajaratnam School for International Studies Nanyang Technological University iha ninia aprezentasaun hatete, OMK ne’e ko’alia kona-ba diversifika iha komérsiu internasionál, kontrola ba sasán tama no sai ho seguru, disiplina, tenke bazeia ba regra sistema, membru sira tuur hamutuk hodi halo negosiasaun, membru sira mós iha direitu no obrigasaun ba komérsiu, laiha diskriminasaun, prediktabilidade, transparénsia, hasa’e progresivu iha asesu ba merkadu, no sai membru ba OMK bele aumenta investidór sira no asesu ba merkadu internasionál.

Oradór Margaret Liang hatutan, prosesu atu adezaun ba OMK mak aplikasaun husi nasaun ida nian tenke hetan konsiderasaun husi Konsellu Jerál OMK nian, estabelese Grupu Servisu, pasu inísiu hodi buka informasaun ka esperiénsia husi nasaun ne’ebé mak sai ona membru ba OMK liu husi memorandum kona-ba rejime komérsiu estranjeiru, no ezame ba pergunta no resposta, halo negosiasaun ho nasaun sira ne’ebé sai ona membru ba OMK kona-ba sumáriu faktuál ba elementu prepara relatóriu nian, oferta kona-ba sasán no servisu, konkordánsia no komitmentu entre nasaun sira ne’ebé mak membru ba OMK.

Iha sorin seluk, Prof. Edmund Sim, husi National University of Singapore Law School, Asesór ba ADB no Espesialista iha ASEAN, hala’o mós aprezentasaun ba Konsellu Ministru kona-ba prosesu adezaun Timor-Leste nian ba Organizasaun Mundiál ba Komérsiu no Assosiasaun ba Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN).

Entretantu, Asian Development Bank (ADB) mak oferese asisténsia téknika ba workshop no aprezentasaun ne’e, nomós suporta finanseiru ba oradór na’in rua Prof. Edmund Sim no Dra. Margaret Liang. 

 

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV