Reinu Unidu Apoiu Timor-Leste nia Adezaun ba Komunidade Ekonomiku ASEAN Featured

By Ivonia Varela Abril 10, 2024 929
Foto: Kontribuente. Foto: Kontribuente.

DILI: Reinu Unidu hatudu nia komitmentu apoia Timor-Leste nia adezaun ba Komunidade Ekonómiku ASEAN (KEA), inklui emiti no simu sertifikadu orijin preferensiál ne’ebé submete ba komérsiu livre ASEAN.

Tuir komunikadu ne’ebé Online INDEPENDENTE asesu katak, Internasionál Cowater, Reinu Unidu fó asisténsia téknika kle’an ba Governu Timor-Leste kona-ba kumpri rekézitu Tratadu Komérsiu Livre ASEAN (KLA), inklui liuhusi workshop loron lima kona-ba dezenvolvimentu lejislasaun preferénsia orijin (RO).
KOmunikadu ne’e sita, liuhosi esforsu ida ne’e ajuda ona Timor-Leste atu halo progesu signifikativu hodi implementa eskema sertifikasaun orijin ba produtu ‘Halo iha Timor-Leste' atu benefisia husi preferénsia komérsiu, progesu ne’e, lori Timor-Leste besik liu tan ba adezaun KEA.
Projetu Flagship Reinu Unidu hodi suporta Timor-Leste nia adezaun ba Komunidade Ekonomia ASEAN lansa iha Dezembru tinan 2023, durante vizita husi Foreign, Commonwealth and Development Office’s (FCDO), Professor Adnan Khan.
Objetivu husi projetu ne'e atu ajuda governu Timor-Leste hodi implementa rejime preferensia orijin, inklui dezenvolvimentu eskema sertifikasaun 'orijin nasaun' iha nível nasionál, ne'ebé sei permite kompañia lokál sira iha Timor-Leste benefisia husi akordu komérsiu rejionál no global bainhira nasaun ne'e hakarak halo integrasaun ekonómiku ho nasaun viziñu no nasaun sira seluk.
Regras orijin fórtifika nasaun sira hanesan TL atu aproveita kompletamente vantajen komparativu no esensialmente partisipa iha kadeias valór global.
Liuhosi fó klareza no serteza kona-ba orijin produtu sira, regras ne'e sei permite Timor-Leste atu asesu ba akordu komérsiu preferensiál no tama iha merkadu fóun. Ida ne’e nia rezultadu sei estimula investimentu, iha kria kampu traballu, no hahú diversifikasaun ekonómiku, nahe fundasaun ba dezenvolvimentu sustentável.
Deputadu Embaixador Britániku ba Indonézia no Timor-Leste, Matthew Downing hateten, Nia parte kontente tanba projetu TL atu halo progresu subtansial atu dezenvole eskema sertifukasaun orijin, ne’ebé sei ajuda TL nia adezaun ba asesu ba merkadu no akordu komersiu foun.
"Ha’u kontinua esperansa ami nia apoiu ba Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN. Projetu ne'e parte husi ami nia parseria ne'ebé buras ho Timor-Leste, ne'ebé sei kontinua hela hafoin anúnsiu katak Reinu Unidu sei hafóun ka reativa nia embaixada iha Dili." Haktuir Komunikandu ne’ebé Online INDEPEDENTE sita.
Embaixador Britániku ba ASEAN, Sarah Tiffin hateten, Proejtu ne’e hatudu demostrasaun boot ida ba sira nia komprimisiu hanesam parseiru Dialogu ASEAN atu apoiu TL durante prosesu ba sira nia adezaun ASEAN.
"Projetu ne'e hatudu demonstrasaun boot ida ba ami nia kompromisu hanesan Parseiru Dialogu ASEAN atu apoia Timor-Leste durante prosesu ba sira nia adezaun ba ASEAN. Diak tebes atu haree progresu Timor-Leste nian iha direksaun ba membru KEA. Reinu Unidu hamriik hamutuk ho Timor-Leste no suporta sira nia jornada ba futuru abertu, konektadu, no prósperu." Nia hakotu.
Enkuantu, Reinu Unidu apoiu Timor-Leste nia adezaun ba Komunidade Ekonomia ASEAN (KEA) liu-husi projetu kona-ba regras orijin (RO), inklui emiti no simu sertifikadu orijin preferensiál ne’ebé submete ba komérsiu livre ASEAN.
Hafóin diskusaun virtual ho Governu Timor-Leste no parseiru dezenvolvimentu iha Agostu no Setembru 2023, sira haklot sira nia servisu iha tinan finanseiru ikus ba projetu espesifiku ida de’it.
Projetu ne'e implementa liuhusi Fundu komersiu no Investimentu (TAF2+) no Foreign, Commonwealth & Development Office (FCDO) Reinu Unidu nian no maneja husi Cowater Internasionál, kompañia dezenvolvimentu internasionál bo’ot ne'ebé iha esperiénsia padasu asesoria TL kona-ba sira nia adezaun ba OMK.
Dezenvolvimentu eskema sertifikasaun orijin nasaun iha nivel nasionál mak pre-rekizitu ba adezaun ba Akordu Komérsiu ASEAN kona ba Bens (ASEAN Trade in Goods Agreement) ATIGA, elementu núklu husi KEA (Komunidade Ekonomia ASEAN).
Sertifikadu orijin mak dokumentu ne'ebé uza iha transaksaun komérsiu internasionál atu konfirma produtu ida ne'ebé listadu ne'e priense ona kriteria sira atu konsidera produtu ne’e orijin hosi nasaun ida.
Iha momentu ne'e, Timor-Leste laiha sistema atu emiti sertifikadu sira ne'e, no iha barreira sira kona ba kálkulasaun persentajen konteúdu orijin iha Timor-Leste, no mós halo verifikasaun kualidade.
Ausénsia husi sertifikadu ne'e halo difísil liu ona ba esporadores Timor-oan, no ba Timor-Leste atu halo integrasaun iha kadeia valor global. Governu Timor-Leste identifika Reinu Unidu hanesan parseiru dezenvolvimentu ida atu fó apoiu iha área ida ne'e.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31