Postu abastamentu ‘rame-rame’ hasa’e folin kombustível Featured

By Vascolino/Cristina Marsu 11, 2026 166
Transporte publiku ense kombustivel iha postu abastesimentu iha abastesimentu Realistik Matadoru, Dili, Tersa (10/03).FOTO: Vascolino Germano Transporte publiku ense kombustivel iha postu abastesimentu iha abastesimentu Realistik Matadoru, Dili, Tersa (10/03).FOTO: Vascolino Germano

DILI: Folin kombustível iha postu abastesimentu sira iha kapital Dili sae drastikamente iha loron hirak ikus ne’e. Aumentu presu ne’e liga ho presaun mina mundial ne’ebé sa’e maka’as tanba situasaun funu iha rejiaun Mediu Oriente.

Tuir observasaun jornalista Jornal INDEPENDENTE, presu gazolina no gazoel iha postu abastesimentu balun iha Dili hatudu aumentu signifikativu. Iha abastesimentu ETO, presu gazolina ne’ebé molok ne’e ho $1.12 sa’e ba $1.23, no gazoel husi $1.23 sae ba $1.35.

Iha Pertamina Internasional Bebora, presu gazolina husi $1.13 sa’e ba $1.20, no gazoel husi $1.21 sa’e ba $1.33.Iha abastesimentu Realistik Matadoru, presu gazolina sa’e husi $1.15 ba $1.27, no gazoel husi $1.24 ba $1.36.

Nune’e mós iha abastesimentu Mira Mar Fuel Fatuhada, presu gazolina sa’e husi $1.09 ba $1.19, no gazoel husi $1.19 ba $1.31.Enkuantu iha Borala Fuel, presu gazolina sa’e husi $1.10 ba $1.23.

Aumentu presu kombustível ne’e bele implika ba motorista transporte publiku sira atu hasa’e mós tarifa ba pasajeiru sira ne’ebé uza servisu transporte hanesan mikrolete, taxi no bus.

Motorista mikrolete 010, Julião Gonçalves hatete, aumentu presu mina iha merkadu mundial tanba funu iha Mediu Oriente sei fó impaktu direta ba rendimentu motorista sira. Nia dehan, se presu kombustível kontinua sae, sira sei konsidera atu hasa’e tarifa transporte.

“Ita haree katak mina dadaun ne’e sae makas. Ida ne’e sei implika ba ami nia rendimentu lor-loron nian.Karik presu mina kontinua sae, entaun ami sei hasae tarifa ba pasajeiru sira,” hatete Julião ba jornalista Jornal INDEPENDENTE, iha Mandarin, Tersa (10/03).

Tuir nia, rendimentu motorista mikrolete kada loron limitadu de’it, tanba parte boot osan ne’ebé sira hetan tenke uza fali ba sosa kombustível no setor ba proprietariu kareta.

“Ami kada loron hetan osan oituan de’it. Osan balun ami setor no balun ami uza ba sosa mina. Tan ne’e, hakarak ka lakoi ami sei hasae tarifa ba pasajeiru sira,” nia esplika.

Maske nune’e, dadaun ne’e tarifa mikrolete sei lao tuir presu normal, estudante sira selu $0.15 no pasajeiru baibain $0.25.

Situasaun hanesan mos konfirmadu husi kondutor bus diresaun Dili–Baukau, Agapito Belo, ne’ebé dehan sira sei akompaña dezenvolvimentu presu kombustível antes foti desizaun kona-ba tarifa.

“Ita sei akompaña situasaun. Karik folin kombustível kontinua sae, ami mos sei hasae tarifa ba pasajeiru sira ne’ebé halo viajen husi Dili ba Baukau no husi Baukau mai Dili,” dehan nia.

Dadaun ne’e tarifa normal bus husi Dili ba Baukau sei $4 kada pasajeiru, maibé se presu kombustível kontinua sae bele sae to’o $5.

Entretantu, tuir tabela tarifa ne’ebé aplika husi Direção Nacional Transporte Terrestre (DNTT), presu transporte intermunisipiu mak hanesan tuir mai: Dili–Baukau $4, Dili–Lospalos $8, Dili–Same $10, Dili–Ainaro $8, Dili–Suai $12, Dili–Maliana $6, Dili–Liquiça $2, Dili–Aileu $2 no Dili–Ermera $3.

LH kestiona

Organizasaun Naun Governamentál Luta Hamutuk (LH) konsidera katak aumentu presu kombustível iha momentu ida ne’e bele fo oportunidade ba transporte públiku sira atu hasa’e tarifa ba pasajeiru, tanba sira sosa kombustível ho presu aas.

Diretór Ezekutivu LH, José Alves da Costa hatete, se presu kombustível ohin ka aban sei mantein nafatin, entaun transporte públiku la presiza hasa’e tarifa tanba kombustível ne’ebé faan dadaun sei husi stock tuan.

“Se kombustível ne’e tama fulan tolu ka haat antes funu iha Mediu Oriente, entaun presu ne’e tenke mantein normal hela. Tanbasá mak derepenti agora presu sa’e?Ida ne’e presiza investigasaun,” dehan José ba jornalista Jornal INDEPENDENTE iha Faról, Tersa (10/03).

Tuir nia, governu tenke konsistente iha sira nia prinsipiu no labele halo tuir de’it hakarak kompaña sira.

“Ministériu Finansas no Ministériu Komérsiu no Indústria presiza toma atensaun ba situasaun ida ne’e. Ita labele fó livre ba empreza sira atu halo manipulasaun ba folin kombustível tuir sira nia gostu,” nia dehan.

LH mós husu atu halo investigasaun tanba funu iha Mediu Oriente foin mosu semana ida de’it, enkuantu kombustível ne’ebé faan iha Timor-Leste tama ona fulan balun antes.

HABADA husu Governu interven

Iha fatin ketak, Organizasaun Hali ba Dame (HABADA) konsidera funu iha Mediu Oriente bele fo impaktu ba presu kombustível mundial.

Diretór Ezekutivu HABADA, Abel Amaral dehan, tuir monitorizasaun ne’ebé sira halo, presu mina mundial agora besik $100 kada barel.

Nia dehan, se situasaun ida ne’e kontinua, presu kombustível iha rai laran bele sae tan.

“Kombustível folin sa’e bele afeta tarifa transporte públiku hanesan mikrolete no bus. Ida ne’e bele implika ba movimentu ekonomia lokal,” hatete Abel.

Tanba ne’e, HABADA husu governu atu halo intervensaun lalais atu asegura balansu presu kombustível iha merkadu.

“Governu presiza kontrola situasaun ida ne’e no konsidera polítika subsidiu ruma ba kompaña sira hanesan ETO no Pertamina Internasional atu bele neutraliza aumentu presu kombustível,” nia dehan.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« March 2026 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31