Komunidade Musulmanu Difisil Asesu Dokumentu, Posibilidade sei Altera Kódigu Sivíl Featured

By Agustino Gama Fevereiru 13, 2024 751
Komunidade relijioza Musulmanu iha Timor-Leste. Foto:Google. Komunidade relijioza Musulmanu iha Timor-Leste. Foto:Google.

DILI: Parlamentu Nasional (PN) liu-hosi Komisaun A hahú diskute pedidu husi Programa Monotorizasaun Sistema Judisial (JSMP) kona-ba preokupasaun hosi komunidade rejiaun musulmanu sira ne'ebé dfisil asesu dokumentu Estadu nian.

Prezidente Komisaun A, Patrocino Fernandes hateten, komisaun A PN, iha loron 7 Fevereiro 2024, hala'o audensia ho JSMP ne'ebe organiza komunidade relijioza sira iha Timor-Leste hanesan musulmanu no hindu, buda inklui protestante.

"Komunidade sira ne'e mai hato'o sira-nia preokupasaun, tanba sira-nia oan difisil atu asesu ba tratamentu dokumentu Estadu nian hanesan sertidaun batizmu, RDTL no BI tanba iha kodigu sivil hateten, atu rekoñese dokumentu sira sai hanesan referensia ne'e dokumentu sira ne'ebe sai hosi Igreja Katolika", dehan nia, iha PN, Sesta (9/2).

Deputadu bankada CNRT ne'e hatutan, komunidade sira ne'e preokupa, tan ne'e sira mai hato'o iha komisaun A, tanba sira senti diskriminadu ba asistensia estadu nian ho ezistensia kódigu sivíl atuál.

"Tan ne'e ba komisaun A hahu ko'alia ho sira hodi halo diskusaun kle'an rona ema barak, entaun komisaun A sei la fó resposta sei rona de'it para depois halo nusa maka bele halo diskusaun ho deputadu sira seluk no komisaun seluk para haree ba kestaun ne'e, tanba ne'e problema Estadu nian liu-liu kona-ba direitu sira nian", tenik Patrocino.

Aliende, komunidade sira ne'e kestiona ladun hetan valorizasaun hosi ezistensia kódigu sivíl, tanba ne'e mak komisaun A hahú rona preokupasaun hirak ne'e, nune'e ba oin sei tau prioridade altera lei refere.

"Ne'e mak ha'u dehan sira mai halo audiensia ho komisaun A ne'e parese hakarak atu altera kódigu sivíl ne'e, tanba ne'e ha'u dehan kona-ba ne'e sei tama iha prosesu, ita sei hahú rona sira-nia preokupasaun oinsá ba oin iha pasu sira estadu nian hodi fó resposta ba kestaun sira ne'e", nia esplika "Ha'u dehan ona, ami rona sira, tanba ne'e sai ona preokupasaun, nune'e nu'udar deputadu ba oin sei tau prioridade, tanba buat hirak ne'e kuaze rona bebeik ona tantu ba munisípiu inklui Dili, entaun komisan A sei halo kalendáriu hodi tetu tau ajenda ho tau prioridade altera kódigu sivíl ne'e"', nia konklui.

Antes ne'e,  Deputadu bankada FRETILIN, Joaquim dos Santos 'Boraluli' hateten, tempu ona ba Parlamentu Nasionál (PN) iha lejizlatura daneen altera kódigu sivil hodi fó rekoñesimentu kazamentu ba relijiaun seluk.

Nia dehan, persiza tratamentu hanesan iha lei nia oin, bazea ba konstituisaun RDTL artigu 16 kona-ba universalidade de direitu sidadaun hotu iha lei nia oin, nune'e mós artigu 45 liberdade konfisaun relijiozu, tanba ne'e mak to'o agora Parlamentu Nasionál seidauk iha lejislasaun espesifiku.

"Ha'u hanoin, tempu ona para Parlamentu Nasional foti inisiativa para garante boa relasaun entre sidadaun sira iha diferensa konfesaun relijaun. Nune'e mós garante Governu ninia asisténsia ba sidadaun sira-ne'ebé iha diferensa relijiaun liuliu iha prosedimentu atu hetan sira-nia direitu presiza regula," dehan nia.

Nia hatutan, agora TL iha lei vijente maibé asuntu balun presiza hadi'a, tanba ne'e bankada FRETILIN hanoin ona atu prepara projetu alterasaun lei hodi aprezenta.

"Ami-nia bankada agora sei prepara hela ezbosu ne'e, halo hela peskiza. Se tempu badak prontu ona, sei aprezenta ba Parlamentu kona-ba konfisaun relijiozu liuliu liga ba direitu kazamentu ho ninia efeitu,", katak nia.

Entretantu, tuir lei Kodigu Sivil artigu 1475 kona-ba kazamentu sivil, Katoliku tradisional no monogamia rekonese kazamentu husi regiaun seluk hanesan protestante, islamiku, hindu no budha.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV