Xefe Suku Kom, Sergio José Cristovão informa, uma-kain 202 ho total ema na’in 500 mak daudauk ne’e hela iha aldeia Muapusso no Loho-matu.
Iha tinan 1979 bainhira mosu trajedia ida koñesidu ho naran trajedia Muapusso, ne’ebé forsa Indonesia oho ema na'in walu (8) no sunu motuk hotu komunidade nia uma, Xefe Suku ne’e konta, militar Indonezia obriga (destera) komunidade sira husi Muapusso no Lohomatu hodi tuun ba hela iha aldeia Vailovaia.
Maibé hafoin ukun an, komunidade desteradu hirak ne’e hakarak fila fali iha sira-nia aldeia, maibe seidauk iha fasilidade eletrsidade no bee moos.
“Komunidade sira husi aldeia rua ne'e hamutuk na’in 500, no Xefi Familia hamutuk 202 mak hakarak muda ba ne'ebá," dehan Sergio ba Jornalista Jornál INDEPENDENTE, bainhira partisipa iha lansamentu fatuk dahuluk ba reabilitasaun estrada Lautém-Kom, Kinta (30/10).
Nu’udar autoridade lokal, Sergio hato’o ona preokupasaun ne’e ba parte Eletrisidade Timor-Leste, maibé seidauk iha resposta pozitivu.
"Ha'u hanesan autoridade suku kontinua hato'o preokupasaun husi ha'u-nia komunidade sira ba parte relevante hodi bele rezolve," katak nia.
Suku Kom kompostu husi aldeia neen: Aldeia Vailovaia, Lohomatu, Muapusso, Ete-Piti, Pitileti, no Ira-Onu, ho nia populasaun hamutuk na’in 3.893.
Problema estrada ba Baduro
Aleinde Suku Kom ne’ebé sei hasoru problema eletrisidade, iha mós suku seluk iha Postu Administrativu Lautém ne’ebé halerik ba problema estrada.
Xefi Suku Baduro, Faustino Dias Almeida informa, kondisaun estrada ba sira-nia suku difikulta tebes komunidade sira-nia movimentu.
Faustino sente kontente ho reabilitasaun estrada munisipiu nian ne’ebé daudauk ne’e lansa ona, maibé presiza mós tau matan ba kondisaun estrada ba postu administrativu no suku sira.
"Ha'u-nia suku kondisaun estrada aat loos. Laos ha'u-nia suku de'it, maibé parte estrada ne'e sai problema no preokupasaun boot ba suku haat hanesan Baduru, Serelau, Maina I no Maina II," dehan Xefe Suku ne’e.
Durante ne’e, nia dehan, nia parte hato'o karta no husu beibeik ba Ministériu Obras Públika hodi haree ba sira-nia problema.
"Ami-nia suku ne'e istóriu laos suku baibain. Tempu funu suku ne'e sai istoriku,” dehan nia.








