Prezidente INCSIDA, Daniel Marçal hatete, kampaña ida ne’e importante tanba ema barak iha Timor-Leste kona ona HIV maibé seidauk hakarak halo teste.
“Ita halo sosilizasaun bebeik atu redús kazu foun. Dala-barak ema halo relasaun sexu livre, maibé lakohi ba teste raan. Bainhira ita koalia beibeik, ema sei iha konsiénsia atu muda hahalok no hadook an husi risku transmisaun HIV,” dehan nia ba jornalista sira, iha resintu ETI.
Tuir nia, atividade sexu livre sai fator prinsipal aumenta kazu HIV, liu-liu iha joven no estudante sira. Tanba ne’e, INCSIDA foka atu enkoraja komunidade ba teste raan lalais, atu bele halo tratamentu iha faze dahuluk no prevene moras evolui ba SIDA.
“Ema ne’ebé deteta lalais bele hemu aimoruk no moris naruk hanesan sidadaun seluk. Perigu liu mak sira ne’ebé kona maibé lakohi teste, foin hatene bainhira tama ospitál iha faze SIDA,” nia haktuir.
Iha fatin hanesan, Diretór ETI, Luis Aparicio, husu estudante sira atu evita hahalok risku.
Tuir nia, moras barak bele prevene bainhira ema iha informasaun no iha disiplin ba nia an rasik.
“Moras barak iha mundu, inklui HIV-SIDA. Se ita ukun ita nia an no kompriende konsekuénsia, ita bele prevene atu labele kona,” katak nia.
Reprezentante estudante, Lidia Moniz, sente kontente ho atividade ne’e tanba aumenta nia koñesimentu kona-ba saúde reprodutiva no prevensaun HIV.
“Informasaun ne’e importante tebes ba joven sira. Ami sei fahe ba kolega sira seluk ne’ebé la partisipa,” nia hateten.
Sosializasaun ne’e partisipa husi estudante, profesór no funsionáriu INCSIDA. Autoridade espera edukasaun kontinua liu husi eskola no média bele hasa’e konsiénsia públiku no redus kazu HIV-SIDA iha Timor-Leste.








