FONGTIL husu diversifika ekonómia atu trava tokon $800 sai ba li’ur Featured

By Cristina Ximenes Marsu 11, 2026 139
Diretór Ezekutivu FONGTIL, Inocencio de Jesus Xavier. FOTO: FONGTIL Diretór Ezekutivu FONGTIL, Inocencio de Jesus Xavier. FOTO: FONGTIL

DILI: Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste husu Governu Timor-Leste atu lalais halo diversifikasaun ekonómia rai laran, atu bele trava osan kuaze tokon $800 ne’ebé sai ba rai li’ur, enkuantu osan ne’ebé tama ba nasaun ne’e kuaze tokon $100 de’it.

Kestaun ne’e hato’o relasiona ho deklarasaun husi Bankada Partidu Libertasaun Popular (PLP) kona-ba balansu osan sai no tama mai Timor-Leste.

Diretór Ezekutivu FONGTIL, Inocencio de Jesus Xavier hatete, situasaun ne’e akontese tanba durante tinan 20 Timor-Leste sai hanesan nasaun konsumidór, ne’ebé barak liu depende ba produtu estranjeiru.

“Ita nia dadus hatudu katak totál produtu nasionál ne’e kuaze 36 porsentu de’it, enkuantu 60 porsentu liu mak produtu estranjeiru. Durante tinan 20 sosiédade sivil ko’alia kona-ba diversifikasaun ekonómia atu trava osan tokon $800 ne’ebé sai ba li’ur,” dehan Inocencio ba jornalista sira iha Kaikoli, Segunda (09/03).

Nia esplika katak durante ne’e Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ne’ebé aprova husi governu sira desde 2002 to’o agora, barak liu mak sai ba li’ur tanba Timor-Leste importa produtu barak.

Tuir Inocencio, desde Timor-Leste ukun an, FONGTIL no organizasaun sosiédade sivil sira rekomenda ona atu uza rendimentu mina atu dezenvolve setór produtivu, hanesan agrikultura, turizmu no industriál.

“Ita tenke injeta ita nia produtu nasionál sira no hasa’e produtu lokál. Setór hanesan agrikultura, turizmu no peskas bele sai alternativa atu subtitui petroleu, tanba petroleu mak rekursu ne’ebé la renovável,” nia hatete.

Maibé nia lamenta, durante tinan 20 liu ba kotuk investimentu ba setór agrikultura no seitor produtivu sira sei limitadu, nune’e Timor-Leste kontinua depende ba importasaun.

Inocencio mos hatete situasaun ida ne’e la’ós kulpa governu ida de’it, maibé responsabilidade hamutuk husi partidu polítiku sira hotu ne’ebé governa tiha ona nasaun ne’e.

“Partidu sira hotu-hotu ne’ebé agora iha pozisaun politika, sira mós governa tiha ona. Entaun la bele dun sala ba malu de’it,” nia hatete.

Nia mos alerta katak konflitu internasionál hanesan guerra iha rejiaun balun bele hamosu folin mina no produtu sira sa’e, bele fo impaktu boot ba nasaun ne’ebé depende ba importasaun.

Tanba ne’e, FONGTIL husu governu atu investe liu tan ba setór produtivu, no hadia polítika fiskál atu regula taxa no promove produsaun lokál.

Iha fatin ketak, Dosente Universidade Dili (UNDIL), Hugu Lourenço hatete, problema ida ne’e akontese tanba desde governu dahuluk to’o governu atual menus investimentu ba setór agrikultura no marítima.

“Tuir loloos, foos ne’e Timor-Leste bele produs rasik no di’ak liu se bele exporta. Maibé tanba abandona setór produtivu sira, ita kontinua importa produtu hanesan foos,” dehan Hugu.

Nia mos observa katak falta polítika ida klaru kona-ba regulamentu taxa no politika ekonomika, ne’ebé presiza atu hadi’a rendimentu estadu.

Hugu akresenta katak Parlamentu Nasionál iha responsabilidade atu diskute no halo desizaun politika ne’ebé di’ak liu ba interese estadu, hodi haree aspek positivu no negativu husi kada polítika.

Tuir nia, instabilidade polítika iha Timor-Leste mos hatudu katak partidu sira seidauk iha maturidade polítika sufisiente atu garante politika ekonomika ne’ebé konsistente ba dezenvolvimentu nasaun.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« March 2026 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31