Soberania Timor-Leste nian laós afirma deit iha dokumentu sira, ida-ne'e harii, iha tempu naruk, iha beton, besi asu no asfaltu, maibé mós iha rede enerjia sira, sistema bee nian, saneamentu no planeamentu urbanu ne'ebé apoia ba família sira-nia moris loroloron no ba atividade ekonómika.
Nunee, infraestrutura rodoviária iha Timor-Leste reflete evolusaun istórika neebé klaru, no marka ho faze boot tolu.
Tanba Iha tinan 1975, estrada nasionál sira limitada, ho naruk maizumenus kilómetru 400, no iha kapasidade ne'ebé kiik atu asegura ligasaun regulár entre munisípiu sira no asesu konsistente ba servisu báziku sira.
Maibé iha tinan 2002, iha tempu Restaurasaun Independénsia nian, rede estrada totál kalkula besik kilómetru 5.000, no iha estadu degradadu tebes, ho maizumenus 80% hosi infraestrutura sira hetan estragu ka destruisaun.
Estrada nasionál sira, iha tempu ne'ebá ho totál maizumenus kilómetru 1.426, iha kondisaun krítiku, ne'ebé presiza rekonstrusaun kuaze kompletu, iha kontestu frajilidade institusionál no rekursu limitadu.
“Ohin loron, iha 2026, realidade diferente tebes. Rede totál atinje maizumenus kilómetru 7.500, no iha hela faze tranzisaun entre espansaun no manutensaun sustentável” dehan PR iha Tasi-Tolu, Kuarta (20/05).
Xefe estadu hatutan, Estrada nasionál sira, ne'ebé hamutuk besik kilómetru 1.430, hetan ona reabilitasaun kuaze tomak no agora tuir ona padraun internasionál sira, ho maizumenus 95% hosi korredór prinsipál sira pavimentadu, hodi asegura konetividade territoriál ne'ebé boot liu, hamenus tempu viajen nian no kondisaun sira neebé diak liu ba sirkulasaun ema no sasán sira nian.
No dalan sira neebé haleu kapitál no munisípiu sira hadia hela, nu'udar parte ida hosi esforsu reabilitasaun urbana ne'ebé luan liu.
“Intervensaun sira nee ho objetivu laós deit atu hadia sirkulasaun rodoviária, maibé mós atu kualifika fali espasu públiku sira, hodi fó prioridade ba ema lao ain sira liuhosi kriasaun passeiu ho luan neebé adekuadu, pavimentu regulár, kuda ai-horis no hadia kondisaun seguransa rodoviária,” PR hakotu.








