Burokrasia Naruk Iha Gabinete MS, Vida Pasiente Sira iha Risku Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Maiu 14, 2026 53
Ministra Saude, Elia dos Reis Amaral. Foto Gab, PM Ministra Saude, Elia dos Reis Amaral. Foto Gab, PM

DILI: Pasiente sira ne’ebé sofre moras grave no presiza atu transfere lalais ba ospital iha rai li’ur tenki hein prosesu administrasaun Ministeriu Saude nian ho ospital rai li'ur. 

Enkuantu junta mediku ne’ebé dotor sira aprova no haruka ba gabinete Ministra Saude Elia to’o ohin loron seidauk hetan aprovasaun.

Tanba hein kleur ona, ikus mai, familia pasiente ida husi Suku Matata, Postu Administrativu Railako, Munisípiu Ermera, haruka karta ida ba Komisaun F Parlamentu Nasionál hodi husu apoiu atu aselera prosesu transferénsia ba Malázia.

Vise Prezidente ne’ebé daudauk ne’e asume mós kargu nu’udar Prezidente Interinu Komisaun F trata asuntu Saude, Seguransa Sosial, no Igualdade Jeneru, Luis Caldeira hatete, hafoin simu karta refere, komisaun tuun ba hodi cross check direta.

“Pasiente ida mak moras iha ne’ebá, HNGV, ne’ebé nia hein kleur ona, entaun nia familia halo karta mai iha komisaun. Nia familia mós direita mai iha. Ne’ebé ha’u ba cross check problema junta medika ne’e,” dehan nia iha Parlamentu Nasionál, Kuarta (13/05).

Tuir nia, mediku na’in haat iha Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV) aprova ona transferénsia ne’e no dokumentu haruka ona ba Diresaun Nasionál Ambulánsia molok to’o iha gabinete Ministra Elia. Maibé, to’o agora seidauk hetan assinatura.

“Ha’u to’o iha Diresaun Ambulansia hodi husu. Sira-nia razaun dehan karta ne’e hasa’e tiha ona ba leten maibé Ministra seidauk asina,” dehan nia.

Razaun seluk ne’ebé autoridade sira fó mak ospital iha Malázia seidauk iha fatin mamuk. Maski nune’e, Komisaun F konsidera katak situasaun pasiente sira grave tebes no governu labele husik administrasaun sai obstákulu ba salva ema-nia vida.

“Komisaun F mós preokupa loos ho pasiente sira-nia situasaun ne’e grave ba bebeik. Tanba sira iha ne’e labele ona mak ita hakarak dehan salva sira-nia moris ne’e. Governu halo kontratu ho sspital sira rai liur ne’e atu salva duni ita-nia komunidade nia moris, liu-liu tratamentu ba saúde,” katak nia.

Deputadu Luis husu Ministeriu Saúde atu trata junta medika ho seriedade no urjénsia, tan atrazu ida bele termina ho lakon vida.

Nia lembra katak molok ne’e mosu ona kazu feto ida ne’ebé lakon vida tanba hein kleur aprovasaun junta medika.

“Burokrasia labele naruk demais. Bainhira urjente, tenke atende kedas. Ema bele lakon vida,” nia afirma.

Hak lamenta

Asosiasaun HAK lamenta ho atitude MInistra Saude, Elia dos Reis Amaral tanba konsidera ‘budu’ hela dokumentu junta médika ba veteranu na’in 30 ne’ebé sofre moras grave no hein aprovasaun atu kontinua tratamentu iha rai li’ur.

Vise Diretór Dahuluk Asosiasaun HAK, Antonino de Limas hatete, situasaun ida ne’e hatudu katak lideransa iha Ministériu Saúde seidauk fó atensaun loos ba saúde veteranu sira, liu-liu ba sira ne’ebé presiza transferénsia lalais ba ospitál iha rai li’ur.

“Ba asuntu veteranu 30 ne'e mós nafatin ita bele hatete lideransa iha Ministériu Saúde ladun tau atensaun, bele mós karik ne'e polítika mak hanesan ne'e ka buat seluk. Maibé iha kestaun jestaun nian, bele dehan funsionamentu iha ospitál servisu sira ne'e atu hafasil ba servisu sira nian. Ne'e entermus jestaun la funsióna ho di'ak, tanba ne'e mak difikulta ka afeta veteranu 30 sofre tenke hein atu hetan tratamentu ne'ebé dignu ba sira,” dehan nia, iha Farol, Kuarta (13/05).

Tanba, nia dehan, asuntu moris ne'e importante. Bainhira iha ona faze ne'ebé loloos tenke hetan transferensia ba ospitál ne'ebé adekuadu, tenke iha prosesu ne'ebé lalais.

“Asuntu moris ne’e importante tebes. Bainhira doutór sira rekomenda ona transferénsia ba ospitál ne’ebé adekuadu, prosesu tenke lalais. Se husik hela durante semana tomak to’o fulan, ne’e afeta diretamente ba pasiente sira-nia moris,” nia dehan.

Antonino mós alerta katak kazu hanesan ne’e laos buat foun iha setór saúde Timor-Leste. Tinan sira uluk mós akontese ona pasiente balun mate tanba hein transferénsia no aprovasaun naruk.

Nune’e, Asosiasaun HAK ezije ba Ministériu Saúde atu trata asuntu saúde ho seriedade no rigorozu, tanba saúde relasiona diretamente ho ema nia vida.

“Ita ezije ba Ministériu Saúde haree problema ne’e ho sériu. Veteranu sira ne’e luta ba independénsia nasaun ida ne’e, entaun sira mos tenke hetan atendimentu saúde ne’ebé dignu,” nia hateten.

Iha tempu hanesan, Antonino husu ba Ministru Gil da Costa Monteiro 'Oan Soru' no Prezidente KKLN Riak Leman atu intervén no haree diretamente veteranu sira-nia situasaun.

Nia konsidera katak se MS kontinua ‘budu’ prosesu médiku hanesan ne’e, signifika la tau importánsia ba ema nia moris, liu-liu ba veteranu sira ne’ebé durante ne’e kontribui ba luta libertasaun nasaun.

Aleinde ne’e, Antonino mós destaka katak durante ne’e komunidade barak preokupa ho kualidade atendimentu iha setór saúde, tanba fasilidade no ekipamentu médiku balun seidauk adekuadu, no atendimentu ba sidadaun sira konsidera ladun satisfatóriu.

Ministra Elia: Tenke koordena uluk ho ospital iha rai li’ur

Ba kestaun ne’e, Ministra Saude, Élia dos Reis Amaral hatete, Ministériu Saúde sei kontinua halo koordenasaun ho ospitál sira iha rai li’ur, liu-liu iha Malazia no Singapura, molok halo transferénsia pasiente sira atu hetan tratamentu médiku.

Ministra dehan, prosesu transferénsia labele halo tuir de’it hakarak, tanba ospitál sira iha rai li’ur mós iha regra no prosedimentu rasik ne’ebé tenke respeita.

"Hanesan ita hatene katak pasiente mai ho moras kankru nia iha progresaun. Se inísiu moras ne’e mosu entaun presiza tratamentu mais antisipa, normalmente ita koordena ho ospitál rai li'ur,” dehan Ministra ne’e, hafoin reuniaun Konsellu Ministru, Kuarta (13/05).

Nia informa, atualmente lista pasiente ne’ebé presiza transferénsia ba rai li’ur hamutuk na’in 40, no iha Segunda semana oin nia sei aprova tan pasiente na’in 10 tuir rekomendasaun no disponibilidade husi ospitál sira iha rai li’ur.

“Agora daudaun lista pasiente sira ne'ebá 40 pessoas. Segunda-feira semana oin ha'u foin aprova tan na'in 10,” dehan nia.

Ministra esplika katak maioria pasiente sira ne’ebé junta médika rekomenda atu transfere ba rai li’ur mak sofre moras kankru no moras kardiaku.

Maibé, nia mós admite katak iha kazu balun ne’ebé moras avansadu tebes ona no difisil atu hetan tratamentu kurativu iha estranjeiru, Governu bele konsidera tratamentu paliativu iha rai laran.

“Kuandu moras sira ne’e avansadu tebtebes ona, bele halo tratamentu paletivus iha rai laran,” katak nia.

Nia reafirma katak koordinasaun ho ospitál sira iha rai li’ur importante tebes atu asegura pasiente sira simu atendimentu ne’ebé adekuadu no tuir kapasidade ospitál destinatáriu sira.

Molok ne’e, Deputadu bankada Fretilin, Dario Madeira, levanta situasaun pasiente veteranu hamutuk na’in 30 ne’ebé daudaun sei hela iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV) no balun tenke mai bebeik ba ospital tanba seidauk hetan autorizasaun atu kompleta sira-nia tratamentu iha Malaizia.

Tuir Dario, pasiente balun uluk transfere ona ba Malaizia, maibé haruka fila mai no agora presiza kontinua tratamentu tan, inklui balun ne’ebé sei uza selang ka mangeira mediku.

“Iha Janeiru liu ba, Konsellu Kombatente Libertasaun Nasional halo ona rekomendasaun ba Ministra Saúde atu asina junta médika sira-nia dokumentu, maibé to’o agora Ministra sempre laiha tempu atu asina,” dehan Dario iha plenária Parlamentu Nasionál, Tersa (12/05).

Tuir nia, kondisaun saúde pasiente sira ne’e agora sai aat ba bebeik, tanba demora prosesu administrativu ne’ebé naruk tebes.

Deputadu Fretilin ne’e husu ba Ministra Elia atu respeita rekomendasaun husi Konsellu Kombatente Libertasaun Nasional, tanba ema sira ne’ebé hetan rekomendasaun la’ós ema arbiru.

“Ministra tenke halo lalais junta médika ba sira. Pasiente 30 ne’ebé agora iha HNGV mai trata loroloron, maibé bainhira to’o iha Ministra nia gabinete, Ministra sempre laiha tempu. Ministra nia tempu uza ba saida? Sai Ministra atu serbi povu, la’ós serbi nia an,” kritika nia.

Iha fatin hanesan, Deputada Fretilin Helena Martins Belo mós lamenta sistema atendimentu saúde públika ne’ebé konsidera lentu no la sensível ba moras grave sira.

Nia foti kazu falesimentu dotora Carmelita Batista de Jesus Araujo, ne’ebé tuir nia mate tanba dokumentu junta médika la asina lalais husi gabinete Ministra Saúde.

“Infelismente ida ne’e sala husi Ministra nia gabinete mak la asina lalais ninia dokumentu to’o nia lakon vida,” dehan Helena.

Deputada ne’e hatete, públiku no Igreja mós hahú kritika servisu Ministériu Saúde, inklui deklarasaun husi Padre Juvito ne’ebé husu ema hotu atu la nonook haree problema sira iha setor saúde.

“Ita la tenke nonok ba buat ne’ebé la di’ak. Se sistema la di’ak, ita tenke hatete katak la di’ak,” nia dehan.

Hatan ba kritika ne’e, Vise Ministru Asuntu Parlamentar, Aderito Hugo da Costa admite katak problema ne’e afeita duni pasiente barak no promete atu hato’o preokupasaun deputadu sira nian ba Ministra Saúde no Governu.

Nia esplika katak durante tinan barak, Estadu kontinua transfere pasiente sira ba ospital internasionál tanba Timor-Leste seidauk iha ekipamentu no espesialista sufisiente atu trata moras kompleksu sira.

“Faktu hatudu katak iha listajen naruk pasiente ne’ebé hetan ona atestadu médiku, maibé nafatin hein. Balun moras grave liu tan, no balun mate antes transfere,” hatete Vise Ministru ne’e.

Nia konfirma katak Governu sei avalia mekanizmu no prosesu aprovasaun junta médika ne’ebé konsidera lentu no afeita diretamente ba moris pasiente sira.

“Ha’u prepara ona atu relata ba Governu no Ministériu Saúde kona-ba kestaun ida ne’e, tanba prosesu ne’ebé demora bele halo pasiente sira moras todan liu tan no balun to’o mate,” dehan nia.

Rate this item
(0 votes)