Prezidente ANP, Gualdino da Silva informa, ANP simu ona dokumentus no komesa kedas ona halo revizaun hodi garante katak kumpri rekerimentu legál no regulamentu sira ne'ebé vigora, no iha intensaun atu fó aprovasun tuir prátika di'ak industria mina nian (good oil field practice).
"Iha sesta feira dia 22 Maiu ANP simu ona submisaun dokumentu planu atu dezenvolve kampu Jahal ho Kuda Tasi iha tasi Timor, hafoin simu planu dezenvolvimentu ida ne'e, ANP hahú kedas halo ninia avaliasaun, atu nune'e bele finaliza tuir padraun ne'ebé mak iha no mós mellores prátikaveis iha industria bele avansa ba faze tuir mai katak fó aprovasaun ba planu dezenvolvimentu ida ne'e hafoin kompañia sei kontinua sira nia prosesu interna hamutuk ho Timor GAP bele avansa ba foti desizaun ne'ebé nesesaria, atu nune'e bele dezenvolve kampu refere,” Dehan Prezidente ANP, Gualdino da Silva ba Jornalista sira, iha salaun ANP, City8 Manleuana, Segunda (01/06).
Tuir Jerente ANP ne’e haktuir, ANP sei halo avaliasaun ba dokumentus refere, hafoin fó aprovasaun, no bainhira avaliasaun remata no hetan ona aprovasaun iha momentu ne'e komesa ona ho perfurasaun mina nian.
“Kompañia operador ho ninia parseiru Timor Gap sira halo hotu ona estudu komprensivu, estudu téknikus, estudus Enjiearia hotu ne'ebé mak presiza dezenvolve kampu ida ne'e, haree mós kona-ba merkadu, finanseiru sira hatama mai, hodi responde ba aspetu hotu-hotu ne'ebé mak presiza atu dezenvolve, atu komesa halo perfurasaun ba produsaun quer dizer fa'an ona mina, ne'ebé ita la'ós ona iha nivel peskiza, maibé tama ona ba iha faze dezenvolvimentu katak hatene ona sertu iha ne'ebá iha ninia estimativas, entermus ninia rezervas no entermus dezenvolve oinsá instalasoens, oinsá dezeña detalladu hatama hotu ona mai ANP, ida ne'e mak planu dezenvolvimentu,” Gualdino esplika.
Nia reforsa, bainhira ANP aprova ona iha ne'e sira hahú halo perfurasaun atu produsaun depois halo ona aprovizionamentu ba ekipamentus ne'ebé mak presiza, kontratu ne'ebé mak sira presiza fó ba terseira parte, atu bele dezenvolve ona kampu ida ne'e.
Iha fatin hanesan, Xefe Azekutivu Finder Energy Limited, Damon Neaves akresenta, iha estudu ne'ebé sira halo katak ba projetu ne'e bainhira halo produsaun inisial sei hetan mina barríl 20 milloens kada loron.
“Rezervas purvolta 20 milloens de barríl, ida ne'e mak agora ita tama, atu halo dezenvolvimentu dadauk ona, maibé iha area kontratu hanesan iha mós potensia seluk ne'e mak ida iha deskoberta antigus iha area kontratu ne'ebé mak hanesan, iha faze tuir mai presiza atu estuda klean liután atu dezenvolve,” Nia relata.
Aleinde ida-ne'e iha mós área potensia seluk iha kontratu laran ne'ebé mak Empreza bele halo, Empreza nia peskiza mais detalladu, produtu ne'e la rekere treinamentus ne'ebé mak pezadus komprensivu entaun simplesmente separa bee ho mina depois ba kedas merkadu, hanesan mós uluk ita prodús ona.
Iha tempu hanesan, Prezidente Timor GAP, Rui Maria Soares informa, Timor GAP kontinua apoiu nafatin ba prosesu sira hotu to'o desizaun ikus Final Investtiment Decision.
“Ami iha komitmentu atu apoiu para parseiru ne'e la'o nafatin ba oin iha faze ida agora ami iha partisipasaun 24% pursentu depois bainhira tama ba dezenvolvimentu sa'e ba 34% pursentu ne'e mak ami nia parseria ne'ebé ami iha no parte hotu-hotu kolabora atu aselera prosesu dezenvolvimentu ida ne'e liuhusi finansiamentu no mós ezekusaun parte tékniku ho operasaun sira, atu bele atinji lalais parese iha fulan ida ka rua oin mai bele to'o iha final investiment decision,” Nia konklui.
Purtantu, Finder Timor-Leste, nu’udar operadór úniku ba PSC TL-SO-T-19-11, hamutuk ho nia parseiru joint venture Timor Gap PSC 11-106 Unipessoal Limited, submete ona Planu Dezenvolvimentu Dokumentus (FDP-Field Development Plan) ba kampu Kuda Tasi-Jahal iha sesta-feira, 22 Maiu 2026.








