AJAR Husu Governu Dasia Tau Prióridade ba Setór Turizmu Featured

By Cristina Ximenes Janeiru 11, 2024 670
Peskizadór AJAR, Inocencio de Jesus Xavier. Foto:Dok. Peskizadór AJAR, Inocencio de Jesus Xavier. Foto:Dok.

DILI: Organizasaun Naun Governamentál Asian Justice And Rights (AJAR) husu ba governu dasia tau prióridade ba setór turizmu iha rai laran, nune'e bele hatama reseita ba kofre estadu.

Peskizadór AJAR, Inocencio de Jesus Xavier hatete, husi governu anteriór nia ukun hamosu ona polítika nasionál ba turizmu, maibé ninia orsamentu no buat barak mak sei sai nafatin dezafiu ba Ministeriu refere atu realiza.

Nia dehan, tanba ko'alia kona-ba setór turizmu ne'e nia krusiál, ministériu lubuk ida, infraestrutura ne'e lá'os kabe ba Ministériu Turizmu, Ministériu Obras Públika, EDTL ko'alia kona-ba eletrisidade sira, ne'eduni buat sira ne'e mai husi interministeriál, depois lidera ne'e mak Ministériu Turizmu.

"Agora ita hakarak haree nonu governu ne'e tau prióridade ka la'e, entaun tenke konfirma ho Ministériu Turizmu, sira nia prióridade saida. Tanba governu anteriór sira mai ona ho polítika nasionál ba Turizmu, ko'alia Turizmu relijiózu, Turizmu istóriku, Turizmu konvensionál, Turizmu komunitáriu," dehan Peskizadór AJAR, Inocencio de Jesus ba jornalista jornál INDEPENDENTE via telefone foin lalais.

Nia fó ezemplu, hanesan ba Ramelau, ema baruk tanba dalan, eletrisidade mós la di'ak, seguransa, ne'eduni oinsá mak governu liu husi Ministériu Turizmu ida ne'e atu bele halo servisu.

Nia esplika, Timor Leste ninia potensialidade ne'e iha buat tolu de'it ita bele dezenvolve Turizmu komunitáriu, istóriku, relijiózu. Tanba turizmu relijiózu ne'e mak tama iha kulturais buat sira ne'e, tanbasá mak turizmu istóriku tanba fatin abrigu sira ne'e bele sai distinasaun ba turista.

Nune'e, iha peskiza akadémika kona-ba levantamentu sira, tanba ne'e kontribu ba turista sira mai vizita, governu organiza ona turizmu komunitáriu atu bele fó reseitas. Ne'eduni, organiza oinsá mak halo planeamentu jere de'it, agora fó parseiru sira mak implementa karik, organiza fó Sekretáriu Estadu.

"Ne'eduni tinan lima ne'e ita la'ós de'it halo polítiku mas ita halo polítika públika ne'ebé refleta realidade ida ne'e mak liga ho planu turizmu," hatete nia.

Hanesan, Kristu Rei agora tuir loloos hatama respeitas, bainhira governu organiza loron bo'ot ne'e parkiran, han iha ne'eba osan hira mak ema hatama iha loron ida, fatin ba halimar labarik sira iha ne'e ita hetan osan barak, agora lakohi organiza iha rai laran, maibé ba to'o Dubai la halo to'ok ida ne'e, ba gasta osan de'it, sai mak turista fali iha ema nia rain.

Entretantu,  molok ne'e iha loron 16 fulan Marsu tinan 2017 Governu aprova Polítika Nasionál Turizmu nian ne'ebé dezenvolve atu kria kuadru klaru ida kona - ba polítika públika ne'ebé importante atu asegura kreximentu ida ne'ebé efetivu, efisiente no sustentavel husi setór Turizmu, setór ida mós husi setór lima ne'ebé konsidera hanesan prióridade ba kreximentu no diversifikasaun ekonómika Timor Leste nian.

Primeiru Ministru Rui Maria de Araújo esplika, iha dokumentu ida ne'ebé hanaran forma atu dezenvolve Turizmu to'o tinan 2030 sentimentu identidade Fortalese nasionál. Polítika Turizmu ba Timor Leste hanesan apelu ida ba asaun atu ema ne'ebé halo servisu ne'e bele servisu hamutuk hodi haree oinsá dezenvolve potensiál loloos husi país hanesan destinu turístiku internasionál.

Dokumentu husi orientasaun politika ne'e hahú ho avaliasaun ida kona-ba benefísiu sira husi Turizmu iha Timor Leste, iha dóminiu haat, ambiente favoravel, vontade politika, infraestrutura no rekursu naturál no kulturál sira. Dokumentu ne'e define mós dalan ida ba dezenvolvimentu setór ne'e nian iha Timor Leste, no fó atensaun liu ba sustentabilidade, komunidade, kualidade kompetitividade empreza sira nian. Objetivu xave sira husi polítika no turizmu nian, to’o tinan 2030 hanesan reseita sira husi Turizmu husi rai li’ur, la inklui reseita operadora sira nian (tarifa aérea no taxa ferry nian sira), tinan-tinan bele hetan dolár amerikanu millaun 150 (tuir presu iha tinan 2016, ka presu ne’ebé ajusta ona tuir inflasaun, daudaun ne’e no to’o tinan 2030), empregu iha turizmu aumenta ba 15.000 (daudaun ne’e besik 4.300), viajante internasionál sira 200.000 sei mai iha Timor Leste tinan-tinan, no sei hela maizumenus loron haat.

Nune'e, tema sentrál lima ne’ebé orienta polítika daudaun ne’e hanesan sentidu prióridade, komprimisu atu hasa’e prosperidade, espíritu jestaun nian ne’ebé haree liu ba iha protesaun rekursu naturál no kulturál sira país nian no seguransa vizitante sira nia, parseria ida iha ne’ebé interesadu sira hotu bele iha lian ida de’it no bele fahe responsabilidade ba malu, no iha rekoñesimentu katak ema sira mak sai hanesan sentru husi atividade turístika sira no sira tenke fó ba sira koñesimentu, kompeténsia no hahalok ne’ebé adekuadu.

Nia dehan, iha dokumentu ne’e katak, iha fulan oinmai, Governu sei dezenvolve estratéjia komplementár ida kona-ba implementasaun no planu asaun ida ne’ebé detalladu, ho medida espesífika sira kona-ba promosaun dezenvolvimentu turizmu nian iha fulan no tinan hirak oinmai.

Portavós, Ministru Estadu Agio Pereira hateten katak setór turizmu ida ne’ebé moris no furak, iha sustentabilidade sosiál no ambientál, no ida ne’ebé bele kontribui maka’as ba empregu iha país laran tomak, iha posibilidade. Ema hotu-hotu iha kna'ar atu hala’o, hanesan mós vizaun ida ne’ebé ninian ne’ebé Turizmu sei dezempeña iha kreximentu no diversifikasaun husi ekonómia, ho benefísiu ba komunidade sira.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« September 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30