Primeiru Ministru Interinu, Vise-Primeiru-Ministru Daruak, Ministru Koordenadór Asuntu Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rural Habitasaun no Komunitária, Mariano Assanami Sabino hatete, nia parte ho orgullu lori IX Governu Konstitusionál Timor-Leste nia naran hato'o bem-vindu ba delegasaun sira husi nasaun lian portugés.
Ministru dehan, iha jogu CPLP ne'e la’ós atu halo kompetisaun desportiva ida, maibé selebra juventude, amizade, no lasu sira hodi kesi entre povu ho povu.
"Bemvindu mai Timor-Leste, ohin, ita hahú la'ós de'it kompetisaun desportiva ida. Ohin, ita selebra juventude, amizade, no lasu sira ne'ebé kesi ita-nia povu sira," dehan Vise-Primeiru-Ministru iha ambitu abertura Jogu CPLP iha estadiu munisipal Dili, Sabado (19/07).
Ministru hatutan, jogu CPLP la’ós atu hetan medalla barak maibé jogu CPLP, reprezenta valór sira hanesan kooperasaun, solidariedade, respeitu, no dame. Ne'ebé entre valór sira-ne’e hotu, iha elementu ida ne’ebé úniku liga ho lian portugés.
Tanba Lian portugés hanesan ponte ida, husi Timor-Leste ba Angola, husi Brazil ba São Tomé Prinsípe, husi Cabo Verde ba Portugal, husi Guine-Bisau ba Mosambique ba Guine Equatorial.
“Liuhusi ida-ne'e maka ita fahe sira, mehi sira, no mós espíritu desportu nian ne'ebé halibur ita hamutuk iha ne'e,”tenik Vise PM Asanami.
"Ho lian komún ne’ebé moris, riku no oioin ne’e mak ita hametin ita-nia identidade luzófona. Liuhusi desportu maka ita lori komunidade ida-ne'e ba moris, hale'u kontinente sira, kultura sira, no jerasaun sira," katak Ministru.
Governante ne'e hatutan, tinan ida-ne'e, (2025), sei hanoin hikas istória Timor-Leste nian tanba sai hanesan uma-na'in ba Jogu Desportivu sira CPLP nian. Nune’e, iha Outubru, Timor-Leste sei adere tomak ba ASEAN, hakat ida ne’e sei sai mós oportunidade ida ba lian portugés no ba nasaun CPLP hotu.
Nia dehan, Atleta joven sira, Jogu sira-ne'e sira nian, oportunidade atu nabilan, atu sosializa no aprende hamutuk, atu harii amizade sira ba moris tomak. Iha kada halai, kada saltu, kada pasajen, kada golu, hatudu la'ós de'it atleta nia talentu, maibé mós sira nia karakter, tan nee tenki haraik-an no orgullu hodi reprezenta ida-idak nia rain.
Nia dehan, foti memória moris ida husi Timor-Leste, povu TL laran-manas husi foin-sa’e sira, no serteza katak rai ida-ne’e ne’ebé uluk luta ba ninia liberdade hatene simu ho liman nakloke ninia maun-alin sira husi CPLP.