Sosiedade Sivil Realiza Konferensia Internasional Kona ba Impkatu Mudansa Klimatika, Direitus Umanus no Justisa Klimatika Featured

By Estajiaria/Ilda da Costa Jullu 22, 2025 149
Foto:Media VPM, MKAS-MDRHK Foto:Media VPM, MKAS-MDRHK

DILI: Sosiedade sivil Forum ONG Timor-Leste realiza konferensia internasional kona ba impaktu mudansa klimatika, direitus umanus ho justisa klimatika iha Timor-Leste.

Iha konferensia internasional ne’e, sosiedade sivil konvida mós peritus sira, hodi esplora hanoin sira, atu iha futuru Governu bele dezenvolve politika ida diak atu bele mantein asegura kualidade ambiental iha Timor-Leste.

Diretór Ezektivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto hatete, iha konferensia Internasional ne’e ko’alia liu kona ba  mudansa klimatika , injustisa ba ekolojia no direitus humanu, konferensia ida ne’e organiza husi  forum ONG Timor-Leste (FONGTIL), HAK ho movimentu Joventude sira, ho intensaun atu konvida matenek nain sira rai liur atu bele fahe esperensia sira kona ba impaktu mudansa klimatika nian.

“Ami organiza ida ne’e, ho intensaun atu konvida ita nia matenek nain sira husi rai liur sira, ne’ebé bele mai hamutuk hodi esplora hanoin sira, no ba iha futuru liu-liu ba nasaun sira ne’ebé iha risku konaba mudansa klimatika, ita espera katak ita nia makaer ukun sira, liuliu politika na’in sira  bele desenvolve  politika ida ka enkuadramentu sira ne’ebé iha sensibilidade kona ba impaktu mudansa klimatika ne’e para ita bele asegura  oinsá mak ita bele mantein ita nia kualidade ambiental sira ne’ebé ke  ita jere ho diak maka sei la iha afetasaun ba violasaun ba direitus humanu ninia,” dehan nia ba Jornalista sira, iha salaun Canossa Has-Laran, Manleuana, Dili, segunda (21/07/25).

Nia dehan,  direitu ba hetan bee, direitu ba hetan hahan no ba aero sira ne’ebé fresku. Ho ida ne’e labele akontese ba ita nia rain, entaun  ida ne’e maka motiva organizasaun sosiedade sivil atu organiza konferensia ne’e atu konvida ema matenek nain sira mai husi Papua Nugine, West Papua ne'ebé ita hatene sira ambiente ne'ebé di'ak sai hanesan pulmaun ba mundu ne'ebé rona sira nia esperiénsia sira.

“Tanba sira mós kuaze degradasaun lubuk ida, entaun rona sira nia hanoin balun ne'ebé bele ajuda, atu dezenvolve di'ak lui tan polítika kona-ba jestaun klimátika sira ne'ebé la'o iha rai bele la'o ho di'ak. Ho ida ne'e mak ami organiza konferénsia internasionál ida ne'e loron tolu ninian, oradór sira sei mai husi entidade hotu-hotu, governu, ONG internasionál sira, ema ativista sira, advogadu sira ne'ebé konvida sira nune'e bele mai fahe sira nia hanoin hamutuk hodi bele permite estudante sira komprende no bele ajuda sira,”tenik Diretór FONGTIL.

Maibé, imi hanoin veneno bainhira haree husi prátika industria ninian, iha Zona sira ne'ebé se sira produz polusaun barak mak sira nasaun kiik oan, populasaun sira ne'ebé konsidera hanesan vulneravel, sira bele konsumu polusaun sira ne'ebé iha kontaminasaun ba gás, kímiku sira.

Nia reafirma, entaun eventu ida ne'e hanesan pasu ida ne'ebé bele dezenvolve hanoin ruma sei bele evita ba iha prátika indústria sira ne'ebé halo produsaun barak ne'ebé kontribui ba polisaun aero ne'e ita bele evite.

Nune'e nafatin fó kondisaun dignu ba sosiadade liu-liu ba ema tomak iha mundu ne'e, sira labele sofre ba prátika indústria sira ne'ebé halo prátika sira ne'ebé ladun iha responsabilidade, atu hatudu tendensia atu afeta ba degradasaun ambientál sira.

Konferénsia ida ne'e mós mai ho plataforma ida, hatene iha 2015 Santu Padre matebian hasai dokumentu importante ida ne'ebé atu permite mundu hotu-hotu atu bele aliña.

Tanba dokumentu ne'e Laudato Si ne'e halo nusa bele iha integrasaun kona-ba ema nia hahalok ba jestaun ambientál, maibé mós haree kona-ba espiritualidade, ema ninia hahalok sira ne'ebé fó afetasaun ba degradasaun ambientál nian. Entaun dokumentu ida ne'e importante loos atu ema hotu-hotu iha mundu halo nusa bele esforsu kona-ba promove justisa sosiál ba ninia ema sira.

Iha loron tolu matéria barak liu-liu kona-ba prespetiva akadémiku sira, kona-ba mitigasaun ne'ebé di'ak mak halo nusa, setór privadu, husi ONG sira konvida hotu-hotu aprejenta liu-liu kona-ba oinsá mak bele resolve polítika estratéjia ida kona-ba mitigasaun ba afetasaun mudansa klimátika iha ita nia rain.

Iha fatin hanesan, Primeiru Ministru Interinu atual Vise Primeiru Ministru, Ministru Koordenador Asuntu Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rural Habitasaun Komunitaria, Mariano Asanami Sabino hatete,  tenki iha konsiénsia kona ba protesaun ai-larann foho no ai-laran tuan tamba mudansa klimatika ne’e fó impaktu ba mundu, mudansa klimatika ne’e  mai tamba  dalaruma be falta, dalaruma uma mai bo’ot  no dalaruma mós udan la mai, tamba ne’e mak iha isu sira hanesan  ne’e trans-Nasional, sai husi nasional ba global.

“Ha’u hakarak apoiu atividade sira hanesan ne’e, tamba ne’e parte importante integradu husi prosesu  konstrusaun Estadu no konstrusaun nasional no liu husi konferensia ida ne’e iha rezultadu ba ita nia nasaun,”dehan VPM

VPM haktuir, seminariu sira hanesan ne’e bele hafanu ema hotu-hotu hodi kuidadu ai-laran tuan sira tanba so uniku ai-laran mak bele fo moris ba ema no balada sira.

Iha Timor mudansa klimatika sempre afeta ba ema nia moris liu-liu hamosu bailoron naruk, bee-sae, rai-monu no sira seluk tan.

Tanba ne’e mak governu trasa ona politika oinsa atu haloprejerva ailaran tuan sira hanesan konservasaun ba Parke Nino Konis Santana, Parke Nasional Kay Rala Xanana Gusmão, Jardim Botanika Francisco Xavier do Amaral no parke nasional rejervadu iha Maukatar, ho objetivu atu ema labele halo estragus.

“Ita hotu hatene ita nia ai-laran tuan sira ne’ebe uluk gerileiru sira subar ba hetan estragus tanba ne’e mak ita presiza politika ida para bele rekupera maibe presiza ema hotu nia kontribuisaun iha asaun, liu-liu hanesan kuda ai iha fatin risku sira,” dehan Primeiru-Ministru Interinu.

Alerta ba ema hotu-hot atu kuidadu ambiente labele sunu rai, labele tesi ai, lae sei fo risku ba ema nia vida iha futuru”.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 22 Jullu 2025 10:52

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« July 2025 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
  1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31