PR Horta Konsidera EhD Hasoru Obstaklu Boot Featured

By Cristina Ximenes Dezembru 04, 2023 1144
Prezidente Repúblika, José Ramos Horta. FOTO:DOK. Prezidente Repúblika, José Ramos Horta. FOTO:DOK.

DILI: Relasiona ho selebra loron internasionál ba Ema ho Defisiensia (EhD) mak Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, konsidera iha Timor-Leste no iha rai barak seluk ema ho defisiensia hasoru obstaklu boot, sira-nia asesu tomak ba edukasaun, servisu, saúde partisipasaun kompletu iha sosiadade

.Nia dehan, ohin selebra loron internasionál ba ema ho defisiensia, oportunidade diak atu hamriik kona-ba dezafiu ne'ebé sira hasoru husi sira ne'ebé, iha momentu barak, mak sei hetan laran de'it ka hanesan eskeseu iha sosiadade. Data ida ne'e, ne'ebé promove husi Organizasaun Nasaun Unidas (ONU) husi tinan 1992, nia objetivu mak lá'os de'it atu sensibiliza, maibé mós atu mobiliza defensa ba direitu no moris diak ba ema ho defisiensia.

"Iha Timor Leste, hanesan iha rai barak seluk, ema ho defisiensia hasoru obstaklu bo'ot ne'ebé hamate sira nia asesu tomak ba edukasaun, servisu, saúde no partisipasaun kompletu iha sosiedade. Iha Loron internasionál ida ne'e, mak imperativu atu ita hotu rekoñese dezafiu sira ne'e no servisu hamutuk atu hola sira," dehan PR, liuhusi komunikadu ne'ebé diariu ne’e asesu, Sábadu (2/12).

Nia hatete, iha edukasaun, de'it 25% husi Ema ho Defisiensia iha Timor Leste mak iha asesu ba edukasaun, no liu 67% mak seidauk tama eskola. Falta asesu iha eskola no falta rekursu ne'ebé adekuadu kria obstaklu bo'ot ba dezenvolvimentu sira nia poténsia.

Asesu ba estrutura públika no transportasaun mós sai dezafiu bo'ot seluk ne'ebé presiza atu responde hodi garantia katak ema ho Defisiensia bele hetan sira nia direitu no oportunidade hanesan ho sidadaun hotu. Alende asuntu kona-ba servisu mak bo'ot tebes, no ami tenke kontinua hamoris setór sira ne'ebé bele produs servisu ne'ebé asesível no inkluzivu.

Triste liu, ema ho defisiensia hasoru stigmatizasaun no diskriminasaun sosial iha sosiadade. Nu'udar nasaun, tenke servisu hamutuk atu hasai prejuisu sira ne'e, promovendu kultura inkluziva ne'ebé selebra diversidade no potensia únika husi kada indivíduu.

Atu hasoru dezafiu sira ne'e, mak esensial atu investe iha edukasaun inkluziva, estrutura ne'ebé asesível no programa sira treinamentu atu hametin ema ho Defisiensia nia potensia tomak. Konsientizasaun sosial joga papel importante iha prosesu ida ne'e, hodi estabelese kompriendimentu no asetptasaun iha setór hotu iha nia komunidade.

Responsabilidade nu'udar nasaun mak garantia katak ema ho defisiensia la'ós hetan hela iha kotuk. Sira reprezenta riku ida iha sosiadade, no liu husi promove igualdade oportunidade, valoriza sira nia kontribuisaun no suporta sira nia ambisaun, konstrui nasaun ida ne'ebé di'ak liu no inkluziva.

Ho sorin seluk, Xefe Estadu apela ba hotu-hotu atu reafirma kompromisu ho inkluzividade no igualdade, garantia katak ema hotu, independentemente husi sira nia habilidade, iha oportunidade atu hadi'a no kontribui ba di'ak liu rai doben hotu nia rai terus.

Nune'e, Xefe Estadu agradese ba atensaun hotu-hotu no hakarak hateten ba ema hotu iha Timor Leste ho nesesidade espesiál, Loron internasionál ba ema ho defisiensia ne'ebé signifikativu no cheu reflexaun konstrutiva.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV