Hafoin halo lansamentu ba sistema aplikasaun ne’e, Diretór Jerál Administrasaun no Finansas Interinu iha MTK, Pascoal Couto de Jesus hatete, MTK servisu hamutuk ho Ministériu Finansas nomós TIC TIMOR hodi halo lansamentu ba sistema jestaun patrimóniu estadu ne’e hodi bele fasilita servisu Ministériu nian ho sistema dijital.
Nia dehan, benefisiu husi sistema ne'e maka bainhira rejistu ona patrimoniu estadu sira, públiku mós bele asesu ba iha dadus sira ne’ebé iha.
Tanba durante ne’e, rejistu partrimoniu estadu sira ho sistema deit manual, nune’e ho sistema dijitalizasaun ne’e, bele fasilita diak liu tan servisu sira ba rejistru partrimoniu estadu nian, hodi konverte ba sistema VIP ne'ebé maka Ministeriu Finansas halo.
“Benefisiu ba sistema ne'e rasik, katak ita la uza ona sistema manual, buat hotu ita utiliza sitema dijitalijasaun, ba oin ita sei hatama dadus sira ne'e ba sistema, atu públiku bele asesu dadus sira ne'e no sistema ne’e sei aplika mós ba liña ministeriais sira hotu,”dehan nia ba Jornalista sira iha Salaun MTK, Kaikoli, Dili, Segunda (14/07/25).
Iha fatin hanesan, Diretór Ezekutivu TIC TIMOR, Venâncio Pinto hatete, Plataforma ne’e, ninia objetivu atu funsiona servisu sira ho efisiénsia, efikásia no fasilita kontrolu ba aspeitu hotu hodi salva guarda bem estar públiku nian no fornese servisu públiku ho kualidade.
Nia afirma, relasiona ho Governu-Eletrónku ne’ebé iha Timor-Leste, ezizi atu halo jestaun ba Sistema Governu Online hanesan, transformasaun husi sistema manual ba sistema eletróniku ho baze tranformasaun tekonolojia dijitál no jestaun administrasaun públika ne’ebé sei dezenvolve hela.
Aleinde esforsu atu implementa kompromisu programa IX Governu Konstitusionál nian, hodi hala’o modernizasaun administrativa liuhusi asesu ba internet iha instituisaun estadu nian mai iha sentru dadun Governu Eletróniku hanesan, dezekreve ona iha programa IX Governu nian hanesan, pilar xave iha ajenda dezenvolvimentu nasionál ba tinan lima ninian.
Servisu ne’ebé Ajénsia TIC TIMOR durante ne’e hala’o, bazeia ba artigu 5 dekretu lei númeru 29/ 2017 ne’ebé atu dezenvolve no hala’o manutensaun ba Governu-Eletróniku, sentraliza sistema no dadus, forma efisiénsia no efikásia.
“Ida ne’e hanesan, instrumentu atu hadi’a prestasaun servisu, hasa’e efisiensia no efikásia Governu nian no promove kresimentu ekonomia inkluzivu no sustentável,” informa Diretór Ezekutivu ne’e.
Entretantu, Diretór Ezekutivu akresenta, ho prioridade hirak ne’e, forma ona fundamentu ida ne’ebé, forte no metin ba inisiativa transformasaun teknolojia dijitál, hodi moderniza setór hotu ho área prioridade sira hanesan, Agrikultura, Edukasaun, Saúde, Adminnistrasaun Públika nomós setór Transporte no Komunikasaun liuhusi inovasaun, konetividade no kapasidade dijitál hodi hasa’e prestasaun servisu no dudu prosesu transformasaun dijitál iha Timor-Leste.