Sekretariu Komisaun C PN, Alianca da Conseicao Araujo, lee sai relatoriu pareser, komisaun konsidera avansu pozitivu sira ne'ebé observa iha setór edukasaun iha 2025, nomeadamente kobertura edukasaun primária besik universál (100%), espansaun edukasaun multi lingua, hametin merenda eskolár, no kriasaun jardín infánsia edukasionál 400, maibé rekoñese deskoberta sériu katak 70% husi estudante klase dahuluk labele lee.
“Liafuan sira hatudu fallansu estruturál krítiku sira iha aprendizajen báziku, Komisaun C trata asuntu finansas publika, halo rekomendasaun tuir mai lubuk ida ba Governu atu bele lao tuir,” dehan nia, iha pleneria Parlamentu Nasionál, horisehik.
Fó prioridade ba implementasaun imediata planu nasionál ida ba alfabetizasaun bázika no kualidade pedagójika, hodi rezolve falla estruturál sira iha baze aprendizajen nian, lansa programa remediál intensivu ida ne’ebé foka ba leitura no hakerek ba alunu sira iha tinan dahuluk sira, hodi garante katak ensinu métodu fónika ka métodu leitura ne’ebé efetivu liu mak materiál ensinu no reforsa ne’ebé adekuadu.
Halo revizaun no hametin programa formasaun inisiál no kontínua ba profesór sira, hodi haree liu ba metodolojia ensinu ensinu primáriu nian, hodi garante apoiu pedagójiku sistemátiku ba profesór sira iha servisu.
Implementa medida sira hodi hatán ba disparidade territoriál no hametin jestaun eskolár, hodi dirije rekursu barak liután ba área sira ne’ebé hetan dezafiu liu, atu nune’e bele transforma “kobertura” ba “aprendizajen efetivu”.
Hadi’a ezekusaun orsamentu: reforsa mekanizmu monitorizasaun no avaliasaun ba projetu investimentu sira, garante ezekusaun orsamentál ne’ebé efisiente, transparente no foka ba rezultadu konkretu ba populasaun;
Garantia sustentabilidade finanseira: tenke reforsa diversifikasaun fontes reseitas públikas, liu-liu aumentu reseitas naun-petrolíferas, no tenke garante jestaun prudente ba rekursus Fundu Petrolíferu, hodi bele garante estabilidade fiskal iha médiu no longu prazu;
Hametin koordenasaun interinstitusionál: esensial tebes atu hametin koordenasaun entre ministériu setoriál sira, munisípiu sira no parseiru dezenvolvimentu sira, hodi garante koerénsia no komplementaridade iha ezekusaun programa investimentu públiku sira;
Promove parseria públiku-privada (PPP): rekomenda atu enkoraja partisipasaun setór privadu nian iha finansiamentu no implementasaun projetu estruturante sira, liuliu iha área enerjia renovável, abitasaun, turizmu no transporte, atu nune’e bele hasa’e investimentu produtivu no hamenus presaun ba orsamentu públiku;
Konsolida kapasidade téknika no desentralizasaun: ezekusaun polítika públika sira ne’ebé efetivu presiza hametin kapasidade téknika no jestaun nian iha nível lokál, nune’e mós konsolida mekanizmu desentralizasaun administrativa no finanseira, hodi hakbesik servisu públiku sira ba sidadaun sira.
Integra sustentabilidade no inovasaun: esensiál atu inkorpora kritériu sustentabilidade ambientál, inovasaun teknolójika, no transformasaun dijitál iha programa no projetu investimentu hotu-hotu, hodi kontribui ba modernizasaun ekonómika no institusionál nasaun nian;
Aselera reforma ba reseita naun-petrolífera no propria: rekomenda atu ministériu finansas no servisu reseita federál aselera no aprofunda reforma tributária no administrativa. Objetivu prinsipál tenke diversifika fonte reseita sira no hamenus dependénsia ba reseita mina-rai ne'ebé volátil.
“Importante tebes atu reforsa kapasidade kobransa reseitas naun-petrolíferas husi Administrasaun Sentrál no reseitas rasik husi Seguransa Sosiál no RABOA, hodi inverte tendénsia tun ne’ebé observa ona, atu nune’e bele garante sustentabilidade fiskál ba longu prazu,”
Hametin efisiénsia no transparénsia iha jestaun ba despeza públika, hodi garante katak aumentu ne’ebé rejista iha Administrasaun Sentrál tradús iha melloramentu efetivu iha servisu no investimentu sira ho impaktu sosioekonómiku diretu. Nune’e mós akonsellavel atu halo revizaun ba sustentabilidade finanseira sistema Seguransa Sosiál nian, atu nune’e bele garante kontinuidade ba ninia funsaun esensiál sira no protesaun ba benefisiáriu sira, maski ho eskluzaun Fundu Rezerva nian hosi perímetru orsamentál.
“Ikus liu, rekomenda atu promove autonomia finanseira boot liu hosi RAEOA, liuhosi diversifikasaun hosi nia fonte reseita rasik no mekanizmu jestaun ne’ebé efisiente liu, hodi hamenus dependénsia ne’ebé aumenta ba transferénsia sira hosi Administrasaun Sentrál,”
Buka ekilíbriu boot liu iha distribuisaun sektorál ba gastu sira, reforsa gradualmente investimentu iha setór Edukasaun, Saúde no sosiál sein kompromete estabilidade makroekonómika. Nune’e mós akonsellavel atu rasionaliza gastu administrativu no optimiza efisiénsia gastu iha Servisu Jerál Administrasaun Públika nian, hodi kanaliza kualker poupansa ba área sira ne’ebé iha impaktu diretu ba kualidade moris populasaun nian.
Liután, tenke promove avaliasaun sistemátiku ida kona-ba efikásia despeza públika nian, atu nune’e bele garante katak rekursu sira ne’ebé aloka korresponde ba rezultadu tanjível sira iha dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál país nian.
Rekomendasaun seluk, Governu tenke adota medida sira atu hametin sustentabilidade Fundu Petrolíferu nian, hodi limita levantamentu sira aas liu Rendimentu Sustentável Estimadu (RSE) no promove. Diversifika fonte finansiamentu sira. Di’ak atu fó prioridade ba reseita sira ne’ebé la’ós petrolíferu no optimiza efisiénsia despeza públika nian, atu nune’e bele hamenus dependénsia ba fundu no garante estabilidade fiskál iha médiu no longu prazu;
Implementa medida estruturál sira hodi hamenus dependénsia ba Fundu Petrolíferu, hodi promove aumentu iha reseita naun-petrolífera liuhosi reforsu kobransa impostu no diversifikasaun ekonómika. Nune’e mós akonsellavel atu hametin planeamentu no prioritizasaun ba despeza sira, nune’e mós estabelese limite prudensiál sira ba levantamentu sira hosi RSE, atu nune’e bele garante sustentabilidade fiskál iha médiu no longu prazu no minimiza risku ba dezekilíbriu orsamentál sira iha futuru;
Molok atu kontrata dívida públika foun, tenke fó prioridade ba ezekusaun tomak ba projetu sira ne’ebé finansia ona hosi empréstimu sira ne’ebé iha ona, hametin jestaun no monitorizasaun ba dezembolsu sira. Rekomenda implementasaun mekanizmu rigorozu ba monitorizasaun ezekusaun kontratu infraestrutura no projetu sira;
Adopta medidas atu reforsa mobilizasaun reseita própria, partikularmente reseitas naun-petrolífera, no kontrola ho rigorozu despeza korrente atu bele hamenus dependénsia ba fundu petrolíferu. Di’ak atu implementa jestaun fiskál ne’ebé prudente no sustentável liu, ho projesaun reseita no despeza ne’ebé realistiku.
Komisaun C rekomenda katak, transferénsia orsamentu ba programa merenda eskolár tenke halo iha inísiu tinan fiskál atu nune’e bele garante ezekusaun programa ne’e tuir tempu no kontínuu iha eskola hotu-hotu.
Rekomenda mós, ezekusaun orsamentál Institutu Nasionál Seguransa Sosiál tenke integra tomak no atualiza iha portál transparénsia, hodi garante eskrutíniu públiku no responsabilizasaun.
Nune’e, dekretu ba ezekusaun OJE nian ba tinan 2026 tenke promulga iha fulan-dezembru tinan 2025 nia rohan, hodi permite orsamentu ne’e tama iha vigór iha inísiu tinan fiskál nian.