Print this page

Knaar Média no Dezafiu iha Eleisaun Lejizlativa 2017 Featured

By Juñu 19, 2017 13448

A.    INTRODUSAUN

Eleisaun Jerál iha nasaun demokrátiku ida sai ona hanesan kultura rutinidade hodi hetan lider jerasaun foun. Partisipasaun polítika espesifikamente atu fó votu iha eleisaun hanesan xave importante ba formasaun órgaun soberanu sira iha Estadu demokrátiku ne’e. Iha momentu ida ne’e mak povu bele partisipa hodi determina votu ba lider atu ukun.

Timor-Leste depois hetan nia independénsia totál iha tinan 2002, hala’o ona eleisaun jerál dala haat (4), hahú iha períodu tinan 2002 – 2007 – 2012 – 2017.

Iha prosesu demokrasia meiu komunikasaun sosiál sai instrumentu importante ida hodi bele hamosu pluralizmu ideia no diverjénsia polítika. Timor-Leste konxiente ba ida ne’e hodi hamosu artigu balun iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (K-RDTL) liuliu artigu 40 no 41 fó garantia kona-ba liberdade ko’alia, espresaun no imprensa nu’udar direitu umanu ida no Deklarasaun Universál Direito Humano Nasoins Unidas 10 Dezembru 1948 ho rezolusaun 217 A (III).

Órgaun komunikasaun sosiál no jornalista sira hetan legalidade ne’ebé forte baze ba lei sira ne’ebé iha maibé kondisaun ba média sira iha Timor-Leste sei limitadu tebes. Órgaun komunikasaun sosiál no jornalista sira hasoru dezafiu no obstaklu barak intermus rekursu umanu, finanseiru, maibé ho sira nia konxiénsia no kometimentu bele partisipa iha prosesu hotu-hotu, tanba konsidera papél komunikasaun sosiál importante tebes ba demokrasia no dezenvolvimentu.

Klaru komunikasaun sosiál mak instrumentu ba públiku hala’o kontrolu sosiál ba ukun na’in sira nia lala'ok no polítika, no tempu hanesan komunikasaun sosiál sai fatin ba Estadu ka Governu hakbiit povu nia konxiénsia no koñesimentu kona-ba demokrasia hodi garante moris hakmatek ba povu tomak.

Tanba ne’e, atu órgaun komunikasaun sosiál no jornalista sira hala’o profisaun hodi garante liberdade espresaun, ko’alia tuir Konstituisaun hateten, mak iha tinan 2013, órgaun komunikasaun sosiál no asosiasaun jornalista sira hetan apoiu téknika husi Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKomS) hamutuk ho organizasaun Uniaun Europeia organiza hodi produs Kódigu Étika Jornalista liu husi Kongresu Nasionál.

Hafoin liu tiha tinan ida, Lei Komunikasaun Sosiál mós hetan aprova iha Parlamentu Nasionál no Promulga husi Presidente Repúblika iha fulan-Novembru 2014. Iha tinan 2016, estabelese mós Konsellu Imprensa atu promove liberdade espresaun no imprensa nian no independénsia meiu komunikasaun sosiál nian sira husi influensia ema sé de'it, grupu ka interese polítiku no ekonómiku. Konsellu Imprensa mós aprova Kódigu Étika Jornalista ne’e iha tinan 2016 hafoin rona fali jornalista sira, no vinkula ema profisionál sira hotu.

Kompleta ona leis ba órgaun komunikasaun sosiál no jornalista sira, hafoin esforsu tomak ne’ebé Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál, órgaun komunikasaun sosiál no asosiasaun jornalista sira hala’o iha tinan hirak nia laran molok tama iha eleisaun jerál tinan ida ne’e (2017).

B. Tinan 2017, Istória Foun ba Papél Komunikasaun Sosiál no Demokrasia TL

Introdusaun iha leten hatudu realidade ba mundu katak Timor-Leste nu’udar nasaun demokrátiku ida foin tama iha prosesu foun iha kontestu komunikasaun sosiál no demokrasia. Konsidera katak, Lei Komunikasaun Sosiál no Kódigu Étika Jornalista nu’udar dahuluk ba média no jornalista sira iha festa demokrasia tinan 2017 nian.

Ita hein katak ho leis hirak ne’e, sai hanesan fundamentál hodi hametin demokrasia, promove demokrasia no dezenvolvimentu.

Lei komunikasaun no kódigu étika jornalista mak sei dezafia no ezije órgaun komunikasaun sosiál no jornalista atu sai profisionál, tanba bele garante katak kuandu jornalista bele halo ona deferénsia “interese públiku no privasidade” bele sai profisionál liután. Klaru katak iha prosesu eleisaun jerál tinan hirak ba kotuk públiku sempre kestiona profisionalizmu órgaun komunikasaun sosiál ka jornalista tanba dala ruma la respeita ema nia privasidade, informasaun la balansu no la imparsiál.

Tanba ne’e, tinan ida ne’e importante tebes ba órgaun komunikasaun sosiál no jornalista sira atu ezerse sira nia funsaun, hala’o sira nia papél tuir leis iha prosesu eleisaun parlamentár. Lei sira ne’e hanesan gia ka matadalan dahuluk ba órgaun komunikasaun sosiál no jornalista atu hala’o sira nia papél loloos iha prosesu eleisaun parlamentár 2017.

Relasiona ho Leis dahuluk ba profisaun jornalista no órgaun komunikasaun sosiál iha festa demokrasia Timor-Leste nian, ha’u ata, hakerek artigu ne’e hodi fanun órgaun komunikasaun sosiál no jornalista sira atu loke Lei KomSos no Kódigu Étika Jornalista nian bainhira hala’o kobertura ba festa demokrasia ne’e hodi garante fiar públiku nian no hatudu integridade iha profisionalizmu.

Tuir mai ha’u ata sita uitoan kona-ba modalidade bázika ba jornalista, aneksa mós kódigu étika jornalista no artigu balun iha Lei Komunikasaun Sosiál ne’ebé relevante no importante ba komunikasaun sosiál no servisu jornalista iha terrenu;

Modalidade bázika ba jornalista iha eleisaun parlamentár, mak tenke iha koñesimentu ba sistema polítika no sistema eleisaun jerál;

1. Modalidade bázika ba jornalista iha eleisaun parlamentár:

  1. Iha koñesimentu ba prosesu eleisaun hothotu
  2. Iha koñesimentu kona-ba lei eleitorál espesifikamente relevánsia ho publikasaun iha komunikasaun sosiál.
  3. Iha koñesimentu ba papél komunikasaun sosiál iha eleisaun parlamentár
  4. Iha koñesimentu ba istória eleisaun jerál iha Timor-Leste
  5. Iha koñesimentu detallu ba mekanizmu tékniku hanesan rejistu votante, apuramentu votu
  6. Domina halo reportajen eleisaun jerál espesifikamente iha prosesu vota, halo kobertura ba votu votante (voter voice reporting), no seluk tan.

2. Lei Komunikasaun Sosiál:

Konsidera katak, direitu ba informasaun, liberdade espresaun no imprensa sai fundamentál atu hametin demokrasia. Lei ida ne’e nu’udar dahuluk ba Timor-Leste, livre no independente, kona-ba defeza ba liberdade imprensa no regulasaun média nian, defende direitu sidadaun nian atu ezerse liberdade tomak bainhira ko’alia, hanoin no atu garante ba profisionál informasaun nian sira sijilu profisionál no salva guarda ninia independénsia.

Iha artigu 3, kona-ba Knaar Komunikasaun Sosial nian;

a.       Kontribui ba formasaun opiniaun públika no edukasaun sívika sidadaun sira nian

b.      Promove demokrasia

c.       Fó-sai informasaun no notísia sira no mós koñesimentu

d.      Fó-sai kultura, valór no identidade nasionál sira

e.       Promove pás no estabilidade sosiál, armonia no solidariedade nasionál

f.       Defende pás no solidariedade entre povu sira

Iha konseitu komunikasaun polítika, meius no rekursu hotu-hotu ne’ebé iha partidu polítiku sira sei aproveita másimu hodi bele atrai no hetan apresiasaun no mós simpatia husi votante sira. Tanba ne’e, iha ambiente polítika atuál iha Timor-Leste ba prosesu eleisaun parlamentár agora daudaun iha poténsia boot mosu konflitu polítiku entre lider sira balun tanba indikadór hatudu momoos ona antes tama ba era kampaña nian.

Iha situasaun ne’e média no jornalista sira hasoru dualizmu entre negósiu no prinsípiu jornalizmu dame, satan iha nasaun post konflitu hanesan Timor-Leste. Tuir teoria jornalizmu hypodermic (daun sona) katak média sai nu’udar instrumentu komunikasaun entre partidu polítiku ho votante ne’ebé bele muda situasaun iha momentu balun. Situasaun ida bele sai aat no sai di’ak depende fila-fali ba oinsá kontribuisaun publikasaun husi média rasik.

Órgaun komunikasaun sosiál no jornalista tenke matenek hodi bele identifika loloos matéria kampaña husi partidu polítiku sira. Tanba la’ós buat hotu ne’ebé partidu polítiku sira fó liu husi palku polítiku la faz parte no laiha relevánsia ba prosesu dezenvolvimentu nasaun nian ne’ebé importante ba públiku ka votante sira atu hatene.

Tanba ne’e, iha Timor-Leste órgaun komunikasaun sosiál no jornalista sira tenke fó atensaun hodi halo diferensa artigu 3 Lei Komunikasaun iha leten ne’ebé deskreve iha pontu (b), oinsá atu komunikasaun sosiál promove demokrasia ho meius hato'o informasaun loloos, imparsiál no independénsia liu husi maneira ne’ebé fó pás no estabilidade iha artigu (e) no importante mós ba artigu (f), informasaun polítiku ne’ebé komunikasaun sosiál sira fó-sai tenke defende pás no solidariedade entre povu ne’ebé sai ona hanesan ita nia kultura iha tempu pasadu no informasaun ne’e kontinua tane aas valór no identidade nasionál. Artigu hirak ne’ebé ha’u ata sita importante ba komunikasaun sosiál no jornalista nu’udar gia ida ka matadalan iha kampaña no eleisaun parlamentár.

Aliende ne’e, iha artigu 4, ko’alia kona ba Devér Komunikasaun Sosiál nian;

a. Hatudu prova lia loos informasaun nian ne’ebé fó-sai, hodi halo rekursu, nafatin bainhira bele, ba fonte oioin ne’ebé garante versaun barak.

b. Respeita ema nia dignidade, onra no konsiderasaun ba ema hotu-hotu no direitu sira ema sira seluk.

c. Labele halo referénsia ho diskriminasaun kona-ba rasa, relijiaun, seksu, preferénsia ba seksu, moras, konviksaun polítika no kondisaun sosiál.

d. Utiliza meiu sira ne’ebé étika no tuir lei hodi hetan notísia no informasaun

e. Asegura direitu resposta no retifikasaun nian

f. Defende interese públiku no orden demokrátika.

Artigu balun ne’ebé ha’u ata sita iha leten, ne’e relevante tebes ba funsionamentu komunikasaun sosiál iha tempu kampaña no eleisaun parlamentár. Katak iha tempu kampaña lider partidu polítiku sira sei hamosu deklarasaun polítika, ne’ebé sei ko’alia too ema seluk nia problema privada (privasidade), sei halo akuzasaun oioin ba sira nia interese polítiku. Ida ne’e la’ós ona novidade foun, lider sira iha partidu polítiku balun dala barak utiliza ema ninia diferensa hodi sai nu’udar matéria ba kampaña nian tanba haree más ba karakter ema nian ne’ebé memoriza liu buat aat ne’ebé ema seluk halo, maibé difisil haree husi parte pozitivu nian.

Tanba ne’e, órgaun komunikasaun sosiál no jornalista tenke tau atensaun fó informasaun ho dignu, asegura ema nia privasidade no tau konsiderasaun ba polítiku hotu nia direitu resposta. Maibé ita órgaun komunikasaun sosiál no jornalista mós tenke hatene lei kampaña eleitorál katak partidu polítiku sira hotu sei hato'o de’it programa tinan lima ukun ba povu nia moris di’ak.

Iha pontu (d) oinsá atu komunikasaun sosiál sira utiliza meius sira ho étika no tuir lei hodi hetan informasaun, katak informasaun hotu-hotu ne’ebé jornalista hetan iha prosesu eleisaun parlamentár tenke tuir padraun ida Lei Komunikasaun Sosiál no Kódigu Étika Jornalista (KEJ). Ba pontu (g), ne’e importante tebes jornalista tenke ta'es informasaun husi partidu polítiku sira tenke benefísiu ba públiku nia direitu própriu.

 

Iha artigu 20, ko’alia kona-ba Dever Jerál Sira;

Importante ba servisu jornalista iha terrenu mak pontu (b), ne’ebé ko’alia kona-ba informa edukativu, onestu no responsavel, maibé tenke hadook-aan husi:

i. Publika notísia falsu ka boatu sira, katak jornalista tenke kuidadu no tais didi'ak bainhira rekolla informasaun husi prosesu kampaña no eleisaun parlamentár, tanba ambiente polítika sei sai oin seluk lider polítiku sira iha kampaña sei mosu boatu oioin hodi akuza malu , tanba jornalista sira tenke kuidadu labele hatutan ka transforma informasaun sein halo konfirmasaun.

3. Kódigu Étika Jornalista

Atu garante independénsia ba órgaun komunikasaun sosiál sira no akumula públiku nia direitu hodi hetan informasaun ne’ebé loloos, jornalista Timor-Leste presiza baze morál no étika profisaun hanesan mata dalan ba operasionál hodi garante fiar públiku nian no hatudu integridade iha profisionalizmu. Ho hanoin ne’e, jornalista Timor-Leste hatuur no respeita ba kódigu étika jornalista.

Kódigu ne’e sai hanesan regulamentu ba komunikasaun sosiál sai komponente xave nu’udar instrumentu regulasaun ba funsionamentu no lala'ok komunikasaun sosiál.

Jornalista Timor-Leste kompromete katak:

1. Defende sidadaun sira nia direitu hodi asesu ba informasaun no buka lia-loos.

Interpretasaun:

  • Direitu: buat nebe haktuir lei, legal no ofisialmente no moralmente ita bele halo ka soi;
  • Asesu: atu husu, fo, buka no hetan;
  • Informasaun: referénsia, dadus, faktu ka realidade nebe iha atu hato’o ba ema seluk;
  • Lia-Loos: faktu aktual kona-ba ba buat ruma, nu’udar saseluk husi saida mak sala ka la-los, imazinasaun ka sasiik deit.

2. Fo hatene faktu sira ho rigor, ezatidaun, onestidadi no independensia. Klarifika lolos diferensa entre notisia no opiniaun.

Interpretasaun: 

  • Rigor katak konfirma no verifika katak faktu sira ne’ebé tau iha notisia mós tenke hetan ona check no recheck husi parte hotu nebe iha relasaun ho informasaun ka notisia ne’e;
  • Ezatidaun katak informasaun ne’e tenke loloos no tuir informasaun ne’ebé jornalista haree, simu no rona;
  • Honestidade: katak jornalista hato’o informasaun ka notisia ho loloos tuir faktu no la bosok;
  • Independensia katak informasaun ka notisia nebe publika tuir duni faktu no sees hosi intervensaun politíka, ekonómiku no intervensaun diretu ka indiretu hosi grupu ka ema ruma, inklui nain ba orgaun komunikasaun sosiál;
  • Notisia katak informasaun importante no relevante nebe mak fó sai husi meus komunikasaun sosiál sira bázeia ba faktu sira;
  • Opiniaun katak hanoin rasik husi jornalista sira.

3. Kombate hasoru forma sensura hothotu no limitasaun ne’ebé taka dalan ba liberdade imprensa no liberdade expresaun.

Interpretasaun:

  • Sensura katak muda ho forsa parte husi informasaun ka notísia ne'ebé maka atu públika ka tranzmite no tranzmite ona inklui muda ho tentativa, hanesan mós saida maka iha konteúdu laran ba órgaun komunikasaun sosiál sira;
  • Sei temi mós sensura bainhira iha hahalok ruma ne'ebé maka hapara informasaun ka notísia ne'ebé maka atu fó sai;
  • Sensura bele komete husi entidade sira hanesan: proprietáriu komunikasaun sosiál, editór no entidade sira seluk ho podér polítika no ekonomia.

4. Uza dalan legál no profisionál hodi hetan informasaun, dokumentu ka imajen sira, respeita kompromisu ho fonte informasaun kona-ba konfidensialidadi, off the record, embargu no anonimidadi.

Interpretasaun:

  • Uza dalan legál no profisionál katak jornalista tenke idéntika nia-an no nia mai husi meius komunikasaun ida ne'ebé;
  • Konfidensialidade katak informasaun ne'ebé labele fó sai ba ema ka parte balun;
  • Off the record katak informasaun ka dadus hosi fonte ne'ebé mak labele publika bazeia ba konkordánsia hosi jornalista ho fonte;
  • Embargu katak informasaun ne'ebé mak labele fó sai to' data ne'ebé jornalista no fonte konkorda atu fó sai;
  • Anonimidadi la hato'o identidade fonte informasaun tan rasaun ne'ebé fonte informasaun hato'o ba jornalista.

5. Salva guarda prezunsaun de inosénsia iha prosesu tribunál sira nia laran to’o hetan desizaun finál husi tribunál no la hatama rekursu tan. Respeita identidade vítima sira hosi krime nian no sira-nia família sira, liu-liu la identifika naran kona-bá vítima krime seksuál sira no labarik sira ne'ebé hasoru prosesu iha tribunál.

Interpretasaun:

  • Prezunsaun inosénsia katak ema ne'ebé mak sai suspeitu, hetan akuzasaun liu-husi prosesu justisa, obrigatoriamente konsidera la sala to’o hetan desizaun finál husi Tribunál;
  • Depois julga tiha maka liafuan arguidu ne’e bele fó ka tau tanba nia sala duni. Ida-ne’e maka referénsia atu respeita prezunsaun;
  • Respeitu identidade vítima katak la fó sai vítima nia naran loloos maibé tau de'it naran seluk ka inisiál ba vítima sira;
  • Jornalista mós labele fó sai naran vítima nia família nia lian no arguido ne'ebé mak ho tinan ki’ik tanba sira nia futuru;
  • Respeitu ne’e la'ós de'it la fó sai naran maibé informasaun seluk ne'ebé bele fó vantajen ba ema atu identifika vítima ka vítima nia família;
  • Respeitu identidade vítima ne’e la'ós de’it la fó hatene naran maibé la tau mós retratu kona-ba vítima sira ka labarik ne'ebé mak komete krime;
  • Labarik ho tinan ki’ik maka labarik ho tinan 17 mai kraik tuir lei ne'ebé eziste.

6. Rekoñese sala sira ne'ebé mosu iha notísia ka informasaun no hadi'a lalais kedas. Respeita sidadaun sira nia direitu atu hataan no haloos informasaun ruma ne'ebé hetan sala.

Interpretasaun:

  • Direitu atu hetan resposta ka korresaun nu’udar direitu pesoál ka grupu atu fó resposta ba informasaun ne'ebé sala ka ofende naran di’ak ema seluk nian;
  • Direitu ne’ebé fó iha meius komunikasaun sosiál sira, nia boot ka durasaun tenke hanesan ho informasaun ne'ebé públika.

7. Defende igualdade ba ema hotu no la halo diskriminasaun ne'ebé bazeia ba rasa, lubun, étniku, fiar, relijiaun, dalen, estatutu sosiál no ekonómiku, opsaun polítiku, jéneru, seksu, defisiénsia no razaun seluk tan.

Interpretasaun:

  • Diskriminasaun katak tratamentu la hanesan no buat ne'ebé mosu iha sosiedade, kauza husi tendénsia ema nian hodi halo diferensa;
  • Informasaun hotu tenke trata ho forma ne'ebé maka hanesan, labele fó prioridade ba fonte determinadu (balun) tanba nia orijen ne'ebé mai husi grupu ka individu determinadu (balun), ne'ebé bele ataka liberdade sosiedade plurál ida.

8. Respeita moris privadu sidadaun hotu-hotu nian, direitu ba onra, naran di'ak no privasidade, exeptu kuandu kona-ba defeza ba asuntu interese públiku.

Interpretasaun:

  • Privasidade katak buat hotu ne'ebé iha relasaun ho moris privadu ema ida nian ho ninia família; Privasidade ne’e hanesan direitu ema ida nian bainhira nia iha nia uma, lori nia karreta privadu, hala’o atividade ne'ebé la'ós iha oras servisu no la hala’o hela nia knaar ne'ebé mak fó impaktu ba interese públiku;
  • Informasaun ka atividade ne'ebé mak fó impaktu ba interese públiku tenke fó sai tuir faktu ne'ebé mak iha;
  • Ezersisu ba liberdade espresaun nian sei limitadu ka para ba respeitu dignidade vida umanu nian.

9. Labele halo plájiu no labele simu subornu ka oferta ne'ebé bele influensia ninia independénsia profisionál. Identifika ho loloos fonte no autór hosi informasaun hirak ne'ebé nia uza no klarifika ba públiku kona-ba informasaun sira ne'ebé nia hetan tanba hetan apoiu finanseiru hosi entidade ruma.

Interpretasaun:

  • Plájiu katak foti no uza ema seluk nia lia-fuan, ideia no kriatividade eh obra nu'udar ninian rasik, sein halo referénsia ka fó atribuisaun ba orijen husi lia-fuan, ideia no obra refere;
  • Subornu katak osan, sasán ka fasilidade ruma ne'ebé maka jornalista ka mídia na'in hetan husi ema ka entidade ruma ne'ebé bele afeta publikasaun informasaun ka notísia;
  • Subornu bele fó influensia ba independénsia jornalista no independénsia editoriál;
  • Temi loloos fonte informasaun nia identidade;
  • Tenke deklara iha notísia katak notísia ne’e publika tan hetan apoiu finanseiru ka apoiu fasilitasaun ruma.

10. Evita publika lian no imajen sira ne'ebé sadizmu hasoru ema ka animál ne'ebé bele afeta no hakanek públiku nia sentimentu.

Interpretasaun:

  • Lian no imajen sadizmu mak lian no imajen sira ne'ebé refere ba ema oho malu, oho-an ho no nia lala'ok sira no ema nia raan (koloridu);
  • Públiku nia sentimentu ne’e refere ba ema sira ne'ebé bainhira sani no hare imajen sira ne'ebé publika ka tranzmite afeta ema nia emosaun no kondisaun fíziku.

Konkluzaun

Kestaun importante iha eleisaun parlamentár oinsá atu komunikasaun sosiál sira bele publika atividade partidu polítiku sira ho independénsia no imparsiál. Liu husi reportajen ida ho ekilíbriu mak leitór sira sei hetan informasaun natoon ne’ebé sai hanesan bázika ida hodi hili nia lider. Tanba ne’e, média no jornalista presiza prepara modalidade ho lei no kódigu étika jornalista nu’udar gia ou mata-dalan iha eleisaun parlamentár 2017.

Esperiénsia ne’ebé ita liu tiha ona iha eleisaun jerál tinan 2002, 2007, 2012, maioria órgaun komunikasaun sosiál transforma informasaun ne’ebé diferensa. Informasaun ne’ebé órgaun komunikasaun sosiál fó sai barak liu husi partidu boot kompara ho partidu ki'ik sira kauza ida mak seidauk iha lei komunikasaun sosiál.

Maibé ita ultrapasa ona konsidera hanesan sasukat ka referénsia ba ita média sira no jornalista ba iha eleisaun parlamentár 2017 nian. Ita hein média sira sei servisu efetivu ho profisionál tuir regulamentu sira.

La serteza katak bainhira informasaun ne’ebé “balansu ho imparsiál” ne’e ho interpretasaun obrigatoriu atu órgaun komunikasaun sosiál imprime no eletrónika transforma informasaun kona-ba kuantidade partidu polítiku ho tempu hanesan.

Maibé fiar katak, ho lei sira ho kontribuisaun husi komponente tomak ba média no jornalista sira sei hala’o sira nia servisu ho di’ak no profisionál.

Espera katak artigu ida ne’e bele ajuda órgaun komunikasaun sosiál no jornalista sira iha eleisaun parlamentár 2017, atu nune’e bele justifika ona vantajen no dezvantajen husi lei sira ne’e.

Hakerek Na’in:

José Sarito Amaral

  • Eis Sekretariu Jerál Timor-Leste Press Union
  • Eis Korespodente Koran Tempo Jakarta/Majalah no Interativu
  • Eis editor no Kordenador Jornalista Timor Post
  • Eis Xefe Redasaun Jornál INDEPENDENTE
  • Diretór Jornál INDEPENDENTE
Rate this item
(0 votes)
Last modified on Segunda, 19 Juñu 2017 16:50
Jose Sarito Amaral

Latest from Jose Sarito Amaral