Print this page

Sosa Asaun ConocoPhillips Loke Kanál Kadoras GS Mai TL Featured

By Jacinto Xavier Outubru 03, 2018 7293
Mina Timor Gape Mina Timor Gape

DILI: Governu Timor-Leste liu husi Xefe Negosiadór ba Delimitasaun Fronteira Marítima lori Estadu nia-naran sosa ona asaun kompañia operadór mina ConocoPhillips nian balun.

Haree ba prosesu ne’e, nu’udar meiu ida oinsá atu ajuda Timor-Leste iha prosesu negosiasaun dezenvolvimentu esplorasaun Greater Sunrise iha futuru.

Maski nune’e, Deputadu Bankada FRETILIN husu ba Governu atu halo klarifikasaun ba públiku relasiona ho desizaun sosa asaun ConocoPhillips ne’e.

Deputadu Bankada FRETILIN, Joaquim dos Santos hateten, duvida ne’e mosu tanba asinatura ba sosa asaun ne’e husi Xefe Negosiadór Delimitasaun Fronteira Marítima, Kay Rala Xanana Gusmão, maka halo no la’ós husi Primeiru Ministru.

“Nia (Xanana) ho kapasidade saida hodi asina akordu ne’e”, kestiona Joaquim dos Santos, iha Uma Fukun PN, horisehik.

Hataan ba kestaun ne’e, Ministru Reformasaun Lejizlasaun no Asuntu Parlamentár (MRLAP), Fidelis Magalhães hatete, Kay Rala Xanana Gusmão, sai hanesan alta reprezentante Estadu nian ne’ebé Governu fó fiar liu husi Konsellu Ministru.

Iha fatin hanesan, Deputadu Bankada PLP, Abel Pires, kongratula Xanana Gusmão ne’ebé lori Estadu nia-naran asina akordu hodi sosa asaun kompañia operadór ConocoPhillips nian.

Estadu Timor iha espasu pozitivu ba prosesu negosiasaun Greater Sunrise, maibé sei iha problema mak governu ho Parlamentu Nasionál seidauk halo konkordánsia hodi halo ratifikasaun ba Fronteira Marítima nian.

“Durante ne’e ba halo negosiasaun kompañia ne’ebé sempre kontra atu dada kadoras mai iha Timor mak ConocoPhillips, maibé agora ne’e ninia asaun ita sosa kotu ona, entaun ita iha ona dalan atu halo negosiasaun hodi dada kadoras mai iha Timor”, dehan nia).

Nia hatutan, kuandu Estadu sosa ona asaun ConocoPhillips nian, agora Timor la'ós de’it ona Governu maibé hanesan mós kompañia hamutuk ho sira seluk hodi halo esplorasaun ba Greater Sunrise.

Deputadu ne’e esplika, baibain akontese iha esplorasaun mina iha Bayu Undang ne’e Governu Timor-Leste hetan de’it lukru husi ‘royalties’ ka rezultadu husi produsaun, maibé bainhira sai ona kompañia sei hetan hotu tanba Timor GAP mak sei jere prosesu ne’e.

Interpretasaun husi parte balun ne’ebé la apoiu prosesu ne’e, hanoin katak mina iha ne'ebá besik maran ona. Tanba ne’e, kompañia husik ona asaun hodi fa'an ba Timor, maibé karik hanesan ne’e imposivel kompañia boot hanesan Woodside sei hakarak mantein nafatin.

Nia hatete, kuandu haree ba prosesu esplorasaun mina no gás iha Bayu Undang Estadu Timor simu de’it royalties rezultadu fa'an mina nian de’it besik biliaun $20.

Maibé, desizaun Governu sosa asaun ConocoPhillips ba futuru Estadu sei hetan rendimentu makaas liután, tanba tinan 10 mai infraestrutura hanesan estrada, ponte, eletrisidade bee-moos kuandu remata osan ne’e sei rai hodi halo fali investimentu ba setór importante seluk.

Nia hatutan, bainhira Xanana Gusmão halo planu hodi halo investimentu iha projetu tasi mane, nia rasik kontra, maibé kuandu akompaña no entende didi'ak ne’e hanoin ba futuru nasaun nian.

Planu ne’e maun boot rasik mak planu ema barak hanoin imposivel atu mosu, maibé prosesu balun mosu ona mak hanesan Fronteira Marítima bele rezolvidu.

Planu seluk maka atu dada kadoras mai Timor ne’e mós adversáriu polítika sira kontra, maibé hatudu fali ona pasu pozitivu mak sosa asaun ne’e.

Preparasaun ba dada kadoras mai iha Timor agora daudaun progresu iha ona haree ba auto-estrada husi Suai tama to’o Beasu ne’e preparasaun ba iha ne'ebá tanba prosesu sei la’o.

Prosesu asinatura sosa asaun ConocoPhillips nian hala'o iha Bali-Indonézia, foin lalais ne’e. Maski nune’e, seidauk iha informasaun ofisial husi parte Governu nian ida ne’e. 

Rate this item
(0 votes)