Print this page

Advogadu Husi Indonesia ba Kazu Kazál Timoroan Hahú Buka Dadus iha TL Featured

By INDEPENDENTE Jullu 13, 2019 5744
Advogadu Kazal Timoroan halo konferensia ba imprensa Advogadu Kazal Timoroan halo konferensia ba imprensa

DILI: Kazu timoroan na’in rua (kazál) ne’ebé oras ne’e detein iha Atambua hetan ona advogadu privadu husi Indonézia  ho naran Jeremias L.M Haekase, no sei fó asisténsia legál.

Jeremias halo vizita mai Timor Leste hodi hasoru malu ho família husi timoroan na'in rua maka JSP ho nia kaben AS, alende ne’e atu buka dadus liuliu sei hasoru malu mós ho Prokuradór Jerál da Repúblika (PJR) ho kompañia JVK.

‘‘Ha'u hanesan Advogadu ba sira na'in rua. Ha'u hanesan sidadaun Indonézia ne’ebé hetan konfiansa ho laran, atu defende direitu sira na’in rua nian ne’ebé deskonfia halo krime droga tuir rezultadu investigasaun ne’ebé polisia Belu-NTT halo’’, hateten Jeremias liuhusi konferénsia imprensa iha iha Hudi Laran, horisehik.

Durante estadia iha TL, advogadu ne’e sei halibur evidénsia sira atu bele sai hanesan baze bainhira halo defeza ba ninia kliente sira iha prosesu julgamentu.

Tanba ne’e hafoin hasoru malu ho Prokuradór Jerál Repúblika, Jeremias kontente tanba tuir nia haree katak estadu Timor Leste mós iha preokupasaun boot atu salva timoroan na'in rua ne’e.

Jeremias esplika kona ba kazu timoroan na'in rua ne’e katak, sira na'in rua la sala tanba droga ne'ebé sira lori la'ós sira nia hakarak, maibé halo de'it knaar hanesan traballadór iha kompañia ida.

Hafoin halo konfirmasaun husi kompañia JVK, Jeremias konfirmandu katak ninia kliente mane servisu duni iha kompañia refere.

Iha prova forte ne'ebé hatudu katak, impresora ne'ebé sira lori ema nian, tanba ne’e klaru sira la sobu atu haree saida mak iha impresora laran, ida ne’e bele kategoria vítima ba na'in ba impresora ne’e.

Liu tan ida ne’e hafoin teste urina, hatudu negativu, ne’e hatudu katak, kazál timoroan ne’e la'ós konsumidór ba droga, maibé ezekuta saida mak na'in ba impresora haruka.

Iha sorin seluk, Ministru Justisa (MJ) Manuel Cárceres da Costa hateten  Lei fó dalan ba Kazál timoroan ne’ebé oras ne’e detein hela iha Polda Atambua Indonézia.

Ministru Justisa esplika,  família bele buka advogadu privadu husi rai li'ur, atu mai fó asisténsia legál ba ema ne’ebé problema ho justisa.

“se família hakarak buka advogadu privadu husi rai li'ur, lei fó dalan,  tanba defeza ne’e atu defende ema ne’ebé problema ho justisa, ezemplu ha’u mak problema ho justisa ha’u hakarak lori advogadu husi ne’ebé de'it depende ha’u”, hateten Manuel Cárceres ba jornalista sira iha knaar fatin Kolmera, horisehik.

governante ne’e fó ezemplu katak, uluk advogadu mai husi Portugál defende ema iha ne’e, no defeza Timor oan mós bele ba defende ema iha rai li'ur, ida ne’e laiha problema ho lei.

Nia esplika, estadu atu haruka advogadu timoroan maibé haree ba prosesu, tanba ministru justisa halo polítika atu administra polítika ba ministériu justisa nian, autór judisiáriu ne’e iha mekanizmu ketak, bainhira sira husu tulun ba estadu  Timor Leste, klaru estadu sei buka advogadu atu defende maluk timoroan na'in rua iha  Atambua.

Governu Tenke Book Aan Lalais Salva Timoroan Na’in Rua

Diretór HAK Manuel Monteiro husu governu Timor-Leste atu book aan lalais hodi salva  timoroan na'in rua ne’ebé oras ne’e detein hela iha Indonézia, no tempu badak atu submete ba julgamentu.

Nia hateten, kazu ida ne’e loloos governu book aan lalais tanba lei Indonézia nian  kona ba kazu droga, pena internu no pena de morte.

“sira na'in rua envolve ou la envolve, ne’e depende ba sira nia defensór, advogadu di’ak no halo investigasaun di’ak, entaun bele  halo defeza ne’ebé di’ak, maibé atu hetan defensór di’ak ne’e tenke selu karun”, hateten nia iha salaun FONGTIL horisehik.

Nia hatutan, estadu tenke  kaer metin ba artigu 29 ne’ebé atu proteje sidadaun,  atu halo defeza ne’ebé di’ak, durante  investigasaun ba kazu ne’e.

Manuel mós sita informasaun husi xefe aldeia ne'ebé antes ne’e deklara katak, ema ne’e ninia sidadaun, ne’ebé nunka komete krime ruma.

Maibé, parte HAK kestiona maka ema kaer toman, sei estadu hakarak tulun, ne’e uza dalan diplomasia no polítika hodi salva sidadaun na'in rua ne’e.

Maski ho situasaun ne’e parte HAK hein katak, defeza ne’ebé kaer kazu ne’e sei kualidade no bele salva.

Rate this item
(0 votes)