Print this page

TL Primeiru Nasaun Rejolve Disputa FM ho Konsiliasaun Obrigatória Featured

By Fevereiru 27, 2020 6093
Xanana iha seminariu internasional. Foto INDEPENDENTE Xanana iha seminariu internasional. Foto INDEPENDENTE

DILI: Timor-Leste nuudar primeiru nasaun iha mundu ne’ebé inisia utiliza mekanismu Konsiliasaun Obrigatóriu hodi rejolve disputa fronteira maritima ho nasaun Australia.

“Disputa fronteira maritima Timor-Leste ho Australia, Timor nia pojisaun difisil tebes tanba molok Timor restaura independénsia Australia hasai an tiha husi jurisdisaun ne’ebé kesi hodi tesi lia kona-ba fronteira maritima,”dehan Negosiadór Prinsipal Fronteira Maritima Timor-Leste, Xanana Gusmão, iha seminariu internasionál ne’ebé organiza husi Timor-Leste servisu hamutuk ho Australia no Malázia ba  rejiaun ASEAN ho nia tema workshop on dispute resolution and low of the sea, kinta (27/2).

Xanana konfesa, Australia ses an husi UNCLOS defisil tebes ba Timor-Leste, maibé felizmente UNCLOS iha dalan seluk ne’ebé seida’uk utiliza antes ne’e, mak konsiliasaun obrigatória.

Ho mekanismu ida ne’e, tuir Xanana katak aseguradu laiha disputa fronteira maritima ida mak labele rejolve.

Tanba ne’e, Xanana enkoraja rai seluk ne’ebé seidauk rejolve sira nia fronteira maritima bele utilija konsiliasaun obrigatória hodi rejolve, karik sira iha situasaun ne’ebé hanesan Timor-Leste nian.

Maske Timor-Leste rai kiik ida maibé sei hakaas an fó apoiu hodi hetan rejolusaun ba disputa sira. Inklui disputa maritima ne’ebé ameasa seguransa no kooperasaun global.

Xanana konsidera katak tasi sai hanesan mahan ba liu pursentu 80 (80%) husi moris tomak. Inisiativa Timor-Leste utiliza mekanismu Konsiliasaun Obrigatóriu ne’e hanesan exemplar ba nasaun sira ne’ebé too agora sira nia fronteira maritima seidauk rejolve.

Rezolusaun ba disputa maritima ne’ebé bele kria tensaun geopolítika. Tanba to’o oras ne’e iha mundu kuaze nasaun 400 mak sira nia fronteira maritime seida’uk rejolve. Disputa sira ne’e kria konflitu no inseguransa.

Xanana explika, tuir UNCLOS no lei internasional, nasaun hotu iha direitu halo negosiasaun ba fronteira maritima ho nia viziñu sira. karik iha prosesu negosiasaun la hetan akordu ruma, disputa sira ne’e bele submete ba tribunal internasional ka orgaun sira seluk tuir UNCLOS.

Rate this item
(0 votes)
Jose Sarito Amaral

Latest from Jose Sarito Amaral