Print this page

TL Nasaun Produtór Petróliu Seguru Liu iha Mundu Featured

By Jacinto Xavier Outubru 04, 2019 5786
Primeiru Ministru Taur Matan Ruak, Maun Boot Xanana Gusmao, Agio no Eis Presidente Horta ofisialmente lansa konkursu publiku ba mina no gás hamutuk bloku 18, iha CCD, horsehik. Primeiru Ministru Taur Matan Ruak, Maun Boot Xanana Gusmao, Agio no Eis Presidente Horta ofisialmente lansa konkursu publiku ba mina no gás hamutuk bloku 18, iha CCD, horsehik.

DILI: Eis Prezidente Repúblika (PR), José Ramos Horta konsidera Timor-Leste (TL) hanesan nasaun produtor petroleu ne'ebé seguru liu iha mundu, tanba ne'e iha oportunidade ba investidor sira bele mai investe iha area petroleu nian.

Horta hateten, koalia ba seguransa nee iha dimensaun barak, segurasa fizika, infraestrutura nian, seguransa ba ema nia investimentu no seluk tan.

Hanesan diplomata Timor oan ida Horta koñese tebes mundu ida nee ho diak, liu-liu iha parte seguransa, iha sudueste aziatiku ameasa esternu mai husi rai azean no mediu oriente.

“Hau haree seguransa investimentu no seguransa ba supply gas no petroleum ba rai neebé simu, Timor ohin loron seguru liu, kompara ho nasaun produtór barak iha mundu, hanesan Australia no Amerika rasik la seguru,” dehan Horta iha nia diskursu Simeira Internasional Dahuluk kona-ba Petróleu no Gás iha CCD,horisehik.

Bainhira hakarak atu kompara ho nasaun sira seluk hanesan Arabi Saudita, Katar, Emirat semak uluk hanoin derepente problema boot iha instalasaun infraestrutura pordusaun mina nian iha Arabia-saudita.

“Uluk ema hotu dehan Arabia-saudita seguru liu, maibé uluk kedas hau la fiar tanba hau hatene problema seguransa iha rejiaun, uluk hau hakerek kona-ba funu iha Yaman sei iha konsekuensia ba Emirate,” dehan nia.

Kestaun hirak nee hanesan lider ida neebé la tama iha estrutura governu, maibé buka hatene siutuasaun sira hanesan nee, hatoo ona ba governu, maibé hakarak hateten deit katak Timor seguru liu iha aspeitu politika, iha vizibilidade, signifika, la iha governu ida derepente halo nasionalizasaun ba kompañia mina hanesan iha Venezuela, governu Timor la interfere direita ba jestaun fundu petroliferu, buat hotu liu husi Parlamentu Nasionál (PN), nee mós tama hotu iha dimensaun seguransa nian.

Iha ema barak hateten, Timor-Leste sorte loos ninia viziñu nasaun rua deit, Australia no Indonezia, maibé viziñu sira nee iha relasaun neebé diak tebes.

Horta hateten, situasaun seguransa iha Timor nee sai hanesan atraksaun boot ida hodi hatudu ba mundu, nunee bele dada investidor sira mai investe iha setor petroleum nian.

Alende nee , Timor Leste jeografikamente estratejia besik iha merkadu boot rua nia klaran, iha Asean, CPLP, no rai sira seluk, haree husi aspetu hirak nee bele fó oportunidade ba Timor atu dezenvolve aan.

Iha simeira internasional ne’e, lansa mós konkursu publiku ba mina no gás hamutuk bloku 18. Bloku foun 18 ne’e kompostu husi 11 iha tasi laran no hitu (7) iha rai maran.

Rate this item
(0 votes)