TL Ameasadu Ba Virus Corona Featured

By Elsa Belinha Janeiru 28, 2020 4074
Coronavirus nebe hamate ema nia vida lalais. Foto Google Coronavirus nebe hamate ema nia vida lalais. Foto Google

DILI: Timor-Leste ameasadu hada'et Virus Corona (Wuhan Virus) ne’ebé mai husi nasaun Xina-Wuhan no alarga daudaun ona ba mundu. Iha nasaun avansadu barak mós hahú deteta ona virus ne’e tama iha nia nia-rain.

 

Ne’e duni, Governu Timor-Leste liuhusi Ministériu Saúde (MS) toma ona atensaun no distribui ona mákina thermal Scanner ba pontu entrada sira atu bele halo antesipasaun hodi kontrola Virus Corona.

Xefe Departamentu Kontrolu Doensa Kontajioza, Merita Monteiro hateten, MS sei distribui aparellu deteta virus ne’e iha aeroportu, fronteira terretre no mós portu hodi kontrola pasajeiru sira ne’ebé tama-sai, inklui antesipa virus ne’e tama iha Timor-Leste.

Ministériu Saúde sei distribui mákina thermal Scanner ba pontu entrada sira. Agora daudaun mákina thermal Scanner iha aeroportu avaria ona. Tanba ne’e, sei distribui fali mákina foun hodi bele halo detesaun manuál ba temperatura ema nian hodi bele hatene sintoma ruma”, dehan nia.

Nia dehan, Virus Corona agora daudaun barak espalla ona tanba ne’e oinsá bele prepara atu halo antesipasaun. Tanba ne’e, Ministériu Saúde liuhusi Prestasaun Saúde hamutuk ho OMS halo ona enkontru preparasaun atu halo screening card, Help Declaration Card, hodi pasajeiru sira bele prienxe sira informasaun detalladu.

Prepara mós understanding banner coronavirus ninian iha tempu badak sei halo koordenasaun pontu trending Indonézia ninian sei enkontru ho sira tipu saida maka sira prepara iha ne'ebá.

Ministériu Saúde (MS) presiza reforsa liutan atu aumenta rekursu umanu no fasilidade sira iha pontu entrada nian hodi bele halo detesaun, tanba komunidade Xineza sira barak maka fila ba sira nia rai festeja loron boot Imlek. Tanba ne’e, sira fila bele lori moras ne’e entaun sistema vijilánsia ne’ebé di’ak atu bele prevene.

Nia mós preokupa, karik tama ona iha Timor-Leste maka sintoma mosu presiza kria mekanizmu ida suspeita tenke kria fatin izolamentu ida bele halo investigasaun kle'an para hatene ema ne’e suspeita ba coronavirus ou moras seluk.

Nia esplika, Regulamentu Sanitáriu Internasionál (RSI) ne’ebé Ministériu Saúde lori ba aprezenta iha Konsellu Ministru (KM) aprova ona. Tanba ne’e, sai hanesan enkuadramentu legál ida husi OMS ne’ebé nasaun sira sai membru ne’e iha devér atu implementa hodi bele kontrola moras surtu sira ne’ebé fasil atu hada’et lalais ba ema.

Tanba iha RSI ne’e oinsá mekanizmu ne’ebé di'ak liu atu nasaun hotu-hotu bele servisu hamutuk hodi halo protesaun, liuliu ba moras sira ne’ebé fasil hada’et lalais fó impaktu ba saúde públiku.

RSI ne’ebé aprezenta iha Konsellu Ministru ho proposta rua, primeiru husu ba Governu Timor-Leste atu bele adopta RSI iha lei saúde nian atu bele implementa hodi sai hanesan baze legál ida. Segundu, husu atu forma komisaun entre liña-ministeriál kompostu husi ministériu relevante hodi bele forma komisaun konjuntu atu bainhira mosu outbreak hotu-hotu bele tuur hamutuk trasa planu ne’ebé di’ak atu bele fo responde situasaun emerjénsia sira ne’ebé akontese.

Tanba ne’e, kuandu RSI adopta ba nia sistema hafasil ba OMS bainhira iha emerjénsia ruma hato’o pedidu sira bele fasilmente mobiliza apoiu ba afetadu sira ho tipu oioin hanesan rekursu umanu no fasilidade sira presiza fó resposta ba kazu emerjénsia sira ne’e.

Husi informasaun média internasionál, to'o Domingu (26/1), ema na’in 56 maka mate husi na’in 1.975 ne’ebé hetan infesaun.

Sintoma ba ema ne’ebé husi virus corona maka mear, isin manas, susar dada-iis, ruin kole no kole lalais.

To’o ohin loron seidauk iha vasina ne’ebé bele asegura ema husi virus ne’e, maibé iha asaun balun ne’ebé bele halo hodi evita aan hetan virus ne’e, hanesan labele kaer iha área oin ho liman fo'er, evita kontaktu ho ema ne’ebé moras, fase liman ho bee ka sabaun, uza maskra.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 28 Janeiru 2020 15:02

Independente Digital TV