Print this page

Komunidade Leorema Seidauk Simu Malu Featured

By Domingos Gomes Setembru 09, 2019 5921
Komunidade Loerema balun refujia iha stasiun PNTL Likisa Komunidade Loerema balun refujia iha stasiun PNTL Likisa

LIKISÁ: Dialogu entre komunidade Suku Leorema seidauk hetan solusaun di’ak.

Tanba familia ne’ebé sira-nia membru familia mate iha akontesimentu 4 Jullu liu ba seidauk bele simu ho laran refujiadu sira ne’ebé durante ne’e hela iha Komando PNTL Munisipiu Likisa atu fila fali ba sira-nia hela fatin.

Maske la koalia momoos katak sira seidauk bele simu refujiadu sira ne’e fila fali, maibé husi deklarasaun reprezentante familia vitima bele hatudu katak sira seidauk prontu atu simu.

Reprezentante familia vitima, Leandro Manuel Goncalves, liu husi dialogu hatete, se refujiadu ne’ebé daudauk ne’e sei hela iha Likisa sente katak situasaun normal ona no kontroladu ona, bele fila fali mai hela iha sira-nia hela fatin.

“Sira planu halo grupu, oho ema mate no estraga sasán, iha momentu ne’eba polisia mai lori sai sira ba iha Likisá, ema ida mate ne’e hakoi hotu ona, se situasaun normal ona, sente dehan kontroladu ona, sira bele fila fali mai sira-nia hela fatin, laiha problema. Se agora ema ida halo krime hasoru sira, ne’e krime foun fali ona,” dehan nia liu husi dialogu iha aldeia Baura, Suku Leorema, Sesta (06/09).

Reprezentante familia ne’e mós ezije ba Polisia Nasionál Timor Leste (PNTL) atu buka ema na’in tolu ne’ebé envolve iha kazu Leorema maibé to’o ohin loron seidauk hetan kapturasaun. Familia vitima dehan, ema na’in tolu ho inisial FSF, EG, no Alc, maske bainhira problema ne’e akontese la mosu iha oin, maibé sira ne’e mak sai hanesan provokatór.

“Sira ne’e dezde problema ne’e akontese sira hala’i lakon hotu to’o agora. Ami harak sira mak mai marka prezensa iha diálogu ne’e hodi rona orden husi estadu nian ne’e, ami sira ne’e kolabora ho estadu,” dehan nia.

Leandro dehan, bainhira ema na’in tolu ne’e mak seidauk hetan kapturasaun, komunidade iha Suku Leorema sei la hakmatek.

“Ema kriminozu sira ne’e tenke kaer ba detein, se la detein mak situasaun Leorema sei la hakmatek, tanba sira sei livre hela iha li’ur,”dehan nia.

Iha fatin hanesan, reprezentante refujiadu Bendita Doutel Sarmento hatete, sira prontu atu fila, maibé nia parte husu ba estadu atu kria kondisaun no tau postu polisia permanente iha area refere.

“Problema ida ne’e laos mai husi ami feto, maibé husi mane sira, ami feto sira ne’e sai refujiadu tanba ami ho ami-nia oan sira tauk no trauma, ami tenke sees an husi fatin ne’e hodi salva ami nia an, tanba ne’e ami husu ba na’i-ulun sira ho komandante sira, ami prontu atu fila, maibé agora daudaun hetan de’it ami feto mesak, mane sira tama hotu ona iha komarka”.

“Ami sente fila mai la seguru, tanba fatin ne’ebé mak ami atu hela ba, ami nia uma estraga hotu ona, laiha fatin ba ami atu hela, tanba ne’e ami prontu fila, maibé ami husu tau postu permanente ida iha fatin ne’e, no mós ha’u husu ba na’i-ulun sira atu buka fatin seguru ruma mai ami atu hela,”Bendita rekomenda.

Ba sujestaun husi komunidade sira atu PNTL mantein seguransa no tau postu permanente iha Suku Leorema, Komandante Daruak PNTL Komisariu Mateus Fernandes dehan, nia parte sei konsulta ho irarkia komandu hodi haree kestaun refere.

“Ami sei ba konsulta no husu orientasaun husi ami-nia superior irarkia par depois haree kestaun lojístika oinsá atu bele apoiu, atu nune’e seguransa sira bele mantein iha ne’e par bele fó apoiu ba orden públiku ba komunidade Suku Leorema, par depois buat sira ne’e bele lao ho di’ak, tanba ne’e dezde komunidade sira husu dehan katak sira presiza tebes ami, ami sempre hamutuk ho sira, tanba polísia mai husi komunidade,” dehan Komisariu Mateus.

Entretantu, Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl Alexandrino de Araújo dehan, estadu prontu fó seguransa no kria kondisaun, maibé importante mak komunidade sira tenke simu malu, atu nune’e ema ida-idak bele hela ho hakmatek.

“Importante mak imi bele simu malu, atu bele fila fali mai iha fatin ne’e, kestaun imi atu hela iha uma ka lae, ne’e buat ida ne’ebé mak ita sei resolve hamutuk, tanba ne’e mak ha’u husu ba senora no alin Leandro, pelumenus ohin bele iha ona pasu ida ba imi, katak ami hasoru malu ona, kestaun hadi’a fila-fali ne’e ita bele hadi’a fali,” dehan nia.

Normaliza Situasaun Entretantu, kona-ba dialogu ne’ebé hala’o iha Leorema, Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl, Alexandrino de Araújo hatete, diálogu ne’e atu haree fila fali problema ne’ebé akontese iha 4 Jullu liu ba ne’ebé rezulta ema balu mate no kanek, inklui uma no sasán barak hetan sunu.

Tan ne’e, nia dehan, liu husi diálogu ne’e buka atu normaliza hikas situasaun entre komunidade sira iha suku Leorema.

Maske iha situasaun balun sei defisil, maibé governu kontinua esforsu nafatin oinsá normaliza fila fali situasaun dame no fó seguransa ba komunidade tomak iha Suku Leorema, nune’e bainhira uma-kain hirak ne’ebé refujiadu fila fali ba sira nia hela fatin, labele iha tan todan ida iha sira-nia leten.

“Ohin ita presiza koalia ho ita-nia povu sira, entre sira rasik mós koalia ba malu no sira iha vontade par atu simu malu fali. Problema ne’e akontese liu tiha ona no prosesu legal lao ona, entaun problema ida ne’e labele impede fila fali povu sira atu fahe malu, sira tenke normaliza fila fali situasaun moris hakmatek, atu nune’e sira bele hala’o serbisu no estudante sira labele sai vítima,” dehan Alexandrino ba jornalista sira.

Iha fatin hanesan, deputadu Adérito Hugo dehan, prosesu diálogu aberta ne’e hanesan medida ida atu rekupera fali komunidade sira ne’ebé mak iha dezentendimentu ba malu.

“Ita haree husi kazu ne’ebé akontese ninia impaktu boot tebes, ita bele komprende oinsá sentimentu família husi vítima sira nian, feto faluk sira nian no feto ho labarik sira ne’ebé tenke hela mesak, tanba sira-nia katuas-oan sira agora tuir prosesu investigasaun, ida ne’e todan”.

“Maibé ida ne’e hanesan medida ida estadu halo liu husi Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl nian, koordena ho liña ministerial relevante sira, atu nafatin kria kondisaun mezmu akontesimentu ne’e todan, maibé mákina estadu nian funsiona nafatin atu kria kondisaun nune’e komunidade sira iha nafatin kontakta ba malu,” dehan nia.

Komandante Daruak PNTL Komisáriu Mateus Fernandes dehan, dezde kazu ne’e akontese, polísia hala’o kedas ninia knar hodi tau postu inklui aprósima kedas ho populasaun sira hodi haree problema saida mak mosu nune’e bele hetan solusaun ne’ebé di’ak liu.

Entretantu, Xefe Suku Leorema Sandra de Araújo hatete, maske diálogu ne’e seidauk hetan solusaun ida ne’ebé pozitivu, maibé nia espera katak diálogu ne’e hanesan pasu dahuluk atu loke dalan oinsá bele hatene partisipasaun komunidade nian.

“Ba oin ha’u espera katak ho sira nia kooperasaun ne’ebé mak di’ak ha’u sente katak sei lori duni solusaun ne’ebé mak di’ak ba kazu ida ne’e nian,” dehan Sandra.

GAM sei Treinu Komunidade Leorema, Miguel dos Santos hatete, to’o ohin loron GAM balun sei kontinua hala’o sira-nia atividade iha suku Leorema.

Miguel dehan, iha Suku Leorema iha GAM barak tebes, no GAM tolu ne’ebé governu bandu ona mós kontinua hala’o sira-nia atividade. Tuir nia, grupu hirak ne’e kontinua hala’o atividade tanba promesa na’i ulun balun durante tempu kampaña katak sei fó lisensa ba sira atu treinu bainhira kaer ukun.

“Sira hatete dehan ida ne’e husi maun boot sira mak dehan,” deklara Miguel iha dialogu ho Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl (SEPS) no Komisaun B Parlamentu Nasionál, iha Aldeia Baura, Suku Leorema, Sesta (06/09).

Ba kestaun ne’e, Prezidente Komisaun B Parlamentu Nasionál trata asuntu Negosiu Estranjeiru no Defeza Seguransa, Aderito Hugo hatete, iha periodu kampaña eleitoral partidu polítika hotu-hotu iha Liberdade hodi halo propaganda no promete atu legaliza fali arte marsiais sira ne’ebé governu bandu ona.

“Tuir loloos ida ne’e labele, tanba Lei númeru 5/2017 ne’e defini klaru ho rezolusaun governu nian,” dehan nia.

Maske nune’e, nia dehan, atu loke fali atividade GAM ne’e depende ba situasaun no órgaun estadu hotu-hotu esforsu hela atu haree. Maibé, nia dehan, hahú husi 2013 to’o agora estatutu GAM ne’ebé bandu ona la muda bainhira seidauk halo altersaun ba lei no rezolusaun ne’ebé bandu atividade GAM.

“Ita labele koalia liu kona-ba reativa GAM ka la reativa, maibé atu reativa ne’e tenke muda lei, tanba ne’e buat ne’ebé importante ba ita mak halo prevensaun kazu sira ne’e labele akontese tan,” dehan nia.

 

Rate this item
(0 votes)