Print this page

Kestiona Ministru husi PLP ne’ebé Falta iha Audensia ho Komisaun PN Featured

By Aquino Gomes Janeiru 14, 2020 2939
Parlamentu Nasional Parlamentu Nasional

DILI: Deputadu sira iha Parlamentu Nasionál (PN) kestiona membru governu sira ne’ebé la marka prezensa iha audensia ba proposta Orsamentu Jeral Estadu 2020 ho Komisaun sira iha PN.

Maioria membru governu ne’ebé falta mai husi Partidu Libertasaun Popular (PLP).

Aujensia membru governu husi PLP hahú ho Ministru Obras Públika Salvador Pires ne’ebé falta iha audensia iha Segunda (06/01), no kontinua la marka prezensa iha Kuarta (08/01).

Tuir mai, Ministru Fidelis Leite Magalhães ne’ebé assume kargu nu’udar Ministru Reforma Lejislativa Asuntu Parlamentar, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonomiku, no Ministru Turizmu, Komersiu no Industria, la marka prezensa iha audensia iha Segunda (06/01) no Tersa (07/01).

Membru governu husi PLP seluk ne’ebé la marka prezensa mak Ministru Justisa Manuel Carceres ne’ebé falta iha audensia iha Tersa (07/01).

Ho aujensia membru governu PLP ne’e, deputadu husi PLP Sabino Soares Guntur fó kritika maka’as.

Tuir nia, membru governu ne’ebé la marka prezensa iha audensia ho komisaun PN hatudu katak sira laiha responsabilidade moral ba estadu.

“Membru (governu) hanesan MOP Salvadór ho MRLAP Fidelis ne’e bainhira iha audiensia, sira halai sees husi audiensia, ne’e sentidu katak ema laiha responsabilidade moral,” deklara Guntur iha PN, Segunda (13/01).

Tuir deputadu ne’e, estadu TL nia vida depende ba orsamentu jeral estadu, tan ne’e membru governu sira tenke marka prezensa.

“Tanba sa mak sira na’in rua (Salvadór ho Fidelis) halai sees husi audiensia iha komisaun sira?, ne’e ema ne’ebé dezobedese (ba) irarkia estadu ka irarkia primeiru ministru, see karik PM mak autoriza ne’e sala hotu karik,” dehan nia.

Nia esplika, audensia ho komisaun PN ne’e importante, tan ne’e membru governu sira tenke marka prezensa hodi responbiliza sira-nia programa atu PN bele aprova osan no sir abele implementa.

“Maibé kuandu halai sees ne’e, see mak atu esplika ba item pur item?,” nia kestiona.

Deputadu PLP ne’e dehan, membru governu sira ne’e la fó justifikasaun kona-ba sira-nia aujensia iha audensia.

“Pelu menus Primeiru Ministru fó autorizasaun karik tenke hato’o informasaun atu nune’e membru parlamentu apar katak sira la marka iha audiensia tan ida ne’e.”

Kona-ba lisensa annual ne’ebé membru governu balun foti, deputadu ne’e hatete, membru governu sira hatene katak molok tam aba debate proposta OJE tenke halo uluk audiensia ho komisaun sira, tan ne’e ladun razoavel bainhira koalia kona-ba asuntu refere.

“Agora sira halai sees tiha, haruka diretór jeral mak mai, ne’e regra dekretu governu la prevee buat ne’e”.

Atetude husi membru governu sira ne’e, tuir Guntur merese atu tama iha lista remodelasaun.

“Sira ne’e aktus mais forte hodi orienta ba remodelasaun, atitude ne’ebé la di’ak no laiha responsabilidade moral, ema hanesan ne’e la presija atu serbisu ba estadu no povu ida ne’e,” deklara nia.

Fidelis: Ministru Laiha, Iha Ema Subtitui 

Ministru Reforma Lejislativa Asuntu Parlamentar Fidelis Leite Mangalhães relasiona ho kritika ba ninia aujensia hatete, bainhira membru governu ida la marka prezensa, iha membru governu seluk atu subtitui.

“Bainhira ministru ida laiha ka auzente ema ne’ebé subtitui iha, minisrtu sira seluk ka sekretariu (estadu) sira seluk ne’ebé subtitui iha, ida ne’e lei mak dehan, lei organiku governu nian  mós dehan, se kuandu ha’u laiha see mak subtitui? Sekretariu Estadu SEKomS nian,” Fidelis esplika.

Hanesan instituisaun ida, nia hatutan, orgaun ida la depende ba ema ida de’it.

“Se ema ne’e mate tiha karik?. Governu ne’e iha nia kalendariu rasik i nia organijsaun rasik, iha lei rasik, ne’ebeé mak organiza nia serbisu”.

Rate this item
(0 votes)