Finalista UNTL Na’in 578 Simu Gradusaun ho Kulifikadu Featured

By INDEPENDENTE Juñu 17, 2019 1363
Reitor Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Francisco Miguel Martins fo gradusaun ba estudante finalista nain ida, iha CCD Reitor Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Francisco Miguel Martins fo gradusaun ba estudante finalista nain ida, iha CCD

DILI: Reitor Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Francisco Miguel Martins konsidera graduandu na’in 578 ne’ebe mak gradua ne’e mesak kualidade aas tanba sira liu husi prosedimentu akademiku ne’ebé mak rigorozu.

Reitor UNTL ne’e hateten, estrudante ida atu sai lisensiatura ne’e la’os fasil, maibé liu husi prosesu naruk, hetan obstakulu no hasoru dezafius oi-oin.

“Sira ne’e esforsu maka’as universidade avalia tuir prosedimentu akademiku nian tanba ne’e kriteriu akademiku ne’ebé valida no sira kualidade duni hodi hasa’e fila fali ba foho no rai, uma no ahi, ba estadu, guvernu no komunidade tomak atu bele realiza sira nia matenek no siensia ne’ebé sira hetan atu implementa iha komunidade hodi servi iha prosesu dezenvolvimentu nasionál”, dehan nia, iha serimonia graduasaun UNTL nian ba dala 21, iha CCD, Sesta, (14/6).

Nia esplika, graduasaun ne’e hanesan finalizasaun aktu estudu ba alunus sira ne’ebé desde sama ain dahuluk iha UNTL, ohin loron ikus liu Universidade husik nia estudante sira tanba sira hala’o hotu ona prosedimentu formal legal akademiku ninian tuir sira nia área espesialideda oi-oin.

UNTL hala’o serimonia graduasaun ba fakuldade Ualu mak hanesan, fakuldade Tekniku Engeñaria hamutuk na’in 92, Agrikultura na’in 60, Ekonomia Gestaun na’in 111, Medisina no Siensia de Saúde mediku jerál na’in ida no farmasia na’in 23. Arte Humanidade hamutuk na’in 215, Filojofia na’in 15, Direitu na’in sia no fakuldade siensia sosiais na’in 52.

“Ha’u husu ba sira hotu ne’ebé gradua ona atu implementa sira nia siensia, koiñesementu iha área espesifiku ne’e ho didiak no loloos siensia ne’ebé sira hetan, labele halo fila fali área seluk ne’ebé la’os ita nian tanba bele kontamina ka perturba implementasaun no bele mós hetan desakreditasaun kuandu hala’o iha area seluk”, dehan nia.

Reitor UNTL, nia esperansa ba futuru universidade ne’e la’os estatika, maibé universidade ne’e dimamika, tenke la’o ba oin nafatin tuir nia evolusaun, tinan ne’e universidade simu estudante barak ho nia kuantidade boot tanba nesesidade komunidade mak eziji entaun universidade tenke akomoda ema hotu ne’ebé hakarak tama iha UNTL.

 Iha fatin hanesan Ministru (MESSK), Longihos dos Santos, lori governu nia naran hato’o parabeins ba estudante finalista no família hotu, maske hasoru difikuldade ka dezafiu oin-oin, imi hotu suporta nafatin imi-nia oan sira atu bele alkansa oportunidade ida atu dezenvolve no hetan sira nia koñesimentu akadémiku.

“Serimónia graduasaun ne’e  marka inísiu etapa foun ida ba imi-nia vida moris nian. Hahu ohin, imi nia misaun mak atu hahú tau iha prátika, koñesimentu ne'ebé imi hetan”, dehan nia.

estudante sira nia misaun mak atu tulun no bele kontribui ba prosesu dezenvolvimentu nasionál. Ho espíritu inisiativa atu sai empriendedorizmu no buka oportunidade foun ba hala’o negósiu.

Hakarak agradese ba kontribuisaun husi UNTL, liuliu Korpu Dosente, ne’ebé fó formasaun ba estudante sira ne’ebé iha kompeténsia no abilidade atu bele kontribui ba dezenvolvimentu nasionál no tulun Timor-Leste atu bele moris iha sosiedade ne’ebé justu no ekuitativa.

Dedikasaun no empeñu hotu ne'ebé iha, sai hanesan papel importante atu hadi’a kualidade Ensinu Superiór iha Timor-Leste no lori Universidade ida ne’e hodi sai hanesan referénsia no iha naran iha nível nasionál no iha rejiaun Ázia nian.

Iha fatin hanesanm graduante, Suziana Benvinda de Araujo, husi fakuldade Enjeñaria Siensia no Teknolojia, departementu Informatika, sente orgullu no agradese ba inan aman, familia no kolega sira hotu ne’ebé fó korajen, suporta finanseiru, material no moral tomak hodi atinji susesu no mehi ne’ebé iha.

Durante hala’o estudu hasoru dezafius barak hanesan, eskola iha fatin dook, dala ruma osan la iha, difikuldade barak ne’ebé labele mensiona hotu.

“ha’u kompromete saida mak durante ne’e ha’u simu iha banku universidade ha’u sei kontribui ba dezenvolvimentu nasionál tuir kapasidade ne’ebé mak iha”, dehan nia.

graduante ne’e husu ba estudante sira seluk ne’ebé seidaik konklui ninia estudu tenke, eskola didiak no estuda maka’as tanba nasaun presiza foinsa’e sira nia kontribuisaun hodi hadi’a nasaun sai di’ak liután iha furutu.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV