Print this page

Estudante iha Wuhan Tau Esperansa ba Governu Featured

By Elsa Belinha Fevereiru 04, 2020 5999
Estudante sira iha Xina Estudante sira iha Xina

DILI: Estudante bolseiru timoroan ne’ebé hala’o estudu iha sidade Wuhan-Xina, hein hela desizaun governu Timor-Leste atu evakua sira husi fatin ne’ebá, tanba kazu virus Corona ne’e kada loron aumenta ba beibeik.

Bolseiru timoroan, Mozanquinho Fernandes, ne’ebé estuda iha Universidade Wuhan University Of Technology hateten, agora daudaun sira izola-aan nafatin iha sira-nia rezidénsia tanba seidauk iha autorizasaun atu halo movimentu.

Tanba ne’e, maka sira hein hela desizaun governu nian atu evakua sira husi fatin ne’e. “Governu Timor Leste planu ona atu evakua ami, maibé la hatene loos bainhira no ami espera katak iha tempu badak ami bele sai lalais husi fatin ne’e”, dehan nia, ba Jornál INDEPENDENTE, horisehik.

Nia hateten, to’o agora transportasaun sei hetan blokeiu nafatin labele halo movimentu, eseptu iha kazu emerjénsia maka karreta privadu bele la’o.

“Ami agora férias hela to’o fulan Fevereiru klaran, maibé eskola anúnsiu ona katak sei estensaun férias ba eskola” dehan nia.

Nia informa, sira hamutuk na’in 19 maibé estudante bolseiru iha nasaun Xina tomak kuaze 200. Tanba ne’e, sira hili atu evakua ba sidade ne’ebé dook husi sidade Wuhan, maibé aeroportu sira sei taka hotu. Tanba ne’e, hein desizaun husi governu Timor-Leste maka sira bele la’o tuir.

Mozanquinho hateten, Governu Xina liuhusi eskola sira maka agora daudaun kuida sira fó ai-han ba sira. Tanba ne’e, hahán mós sufisiente hela maibé sira nafatin iha kuartu laran hodi hein prosesu evakuasaun.

Nia mós informa katak data ikus ne'ebé update iha dia 02 Fevereiru katak ema mate hamutuk 304 rekupera 406 konfirma kazu 14.489 no sai suspeitu kazu 19.544 Governu Tenke Buka Meiu Entretantu, Deputadu Parlamentu Nasionál (PN) husu ba governu liuhusi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) atu buka meiu ida hodi lori sidadaun Timor ne’ebé hela iha Xina. Deputadu Bankada FRETILIN, David Dias Ximenes ‘Mandati’, kestiona estudante sira iha ne’ebá nunka sai no hahán menus ona.

“Ita haree nusa mak bele proposiona lojístika ba sira. Ha’u-nia haree ita tau de'it ita nia-aan, ita mak iha ne’ebá ita halo nusa? Ita nia família iha ne’e halo nusa,” nia dehan, iha Parlamentu Nasionál, horisehik.

Tuir nia, governu kuandu ko’alia lais liu kona-ba halo nusa atu hasai sira husi ne’ebá, ema seluk ninia preokupa sira hasai tiha ona, agora estudante sira hela iha ne’ebá seidauk.

“Ita nian iha kadeia laran. Ha'u la hatene, agora daudauk ita ko’alia nivel preventiva ne’e ipotétiku, realidade vítima iha ona, izola ona sidade balun, ita nia ema labele sai ona,” nia kestiona.

David husu nasaun seluk nia ema hotu-hotu tula hotu ona iha Xina, maibé timoroan iha ne’ebé to’o agora seidauk hasai husi fatin ne’e.

“Ha'u nia hanoin konsentra ita nia atendimentu ho atensaun tomak hasai ita nia ema iha ne’ebá. Tenke hasai alin sira iha ne’ebá uluk, sé ida ne’e la hasai, sei ezije malu hela labarik sira ne’e sai mai tiha ona mak foin ko’alia,” Tenik nia.

Nia haktuir, karik sira mai tiha mak virus da’et ona pasiénsia purke tarde toma medida, ema seluk nian halo ona. Iha fatin hanesan, Deputadu Bankada FRETILIN, Antoninho Bianco hateten, iha komunikadu xina nian informa ema sei la mai Timor-Leste.

“Ita bele preokupa ida ne’e halo nusa embaixadór Timor-Leste ho adidu sira iha ne’ebá liga ho sira oinsá mak bele tau matan ba timoroan sira iha ne’ebá. Hahán ne’e halo nusa? Karik hahán laiha karik halo nusa? Ha'u la fiar katak sira husik timoroan mate iha fatin ne’ebá (Wuhen),” nia hatete.

Tan ne’e, embaixadór no adidu sira oinsá relasaun servisu ho governu situasaun agora Timor-Leste na iha nivel hotu-hotu atu asegura.

Timor-Leste seidauk iha aviaun atu foti lalika hanoin buat oioin deit, laiha kapasidade lalika husu ba ministru.

“Preokupasaun atu haruka foti ka la foti tau osan oinsá mak sira iha ne’ebá bele sustenta hahán, seluk governu xina oinsá mak suporta sidadaun Timor-Leste sira ne’e kuandu moras sira tenke buka rezolve halo nusa,” nia subliña.

Hataan ba kestaun ne’e, Ministru Negósiu Estranjeiru Kooperasaun (MNEK) hateten, governu tenta buka meiu halo nusa mak bele haruka timoroan iha sidade Wuhan.

“Ami tenta hela halo nusa mak aproveita sira nia transporte aéreu bainhira ba lalin sira-nia ema, bele inklui mós ita nia estudante 17ne’e.

Horibainhira ami hetan ona resposta pozitivu husi ministru ida husi Portugál nian atu ba foti sira nia ema no tula mós ita nia ema, maibé to’o oras ne’e buat ne’e iha ámbitu europeia nian, país europeu balun la konkorda la fó resposta, burokrasia iha Hubei iha xina ne’e makaas tebes atu husik ita nia estudante sira ne’e sai,” nia dehan.

Nia haktuir, agora daudaun estudante sira mantein nafatin hela iha ne’ebá, maibé esforsu governu nian kontinua la’o.

“Ita nia inisiativa haruka ita nia aviaun mesak ka aluga. Tanba governu aprova ona orsamentu uitoan bele foti sira,” nia informa.

Maibé, Timor-Leste tenke iha fasilidade ne’ebé di'ak para to’o mai tenke sira iha fatin observasaun ida pelumenus loron 14 nia laran antes husik ba komunidade.

Rate this item
(0 votes)